„Telia“ küberjulgeoleku juht Darius Povilaitis ütleb, et „Meta“ hiljutised sammud võivad kardinaalselt muuta seda, kuidas inimesed loovad ja tarbivad sisu sotsiaalmeedias. Tema sõnul kaovad piirid reaalsuse ja tehisintellekti loodud maailma vahel nii kiiresti, et paljudel on juba keeruline aru saada, millel saab üldse põhineda usaldus.
Meta juht Mark Zuckerberg kinnitas hiljuti, et ettevõte hakkab oma soovitussüsteemidesse ulatuslikult lisama DI abil loodud sisu. Ta rõhutas, et tehisintellekt julgustab inimesi ise rohkem looma, mistõttu on DI tööriistade laienemine sotsiaalvõrgustikes vältimatu.
Facebooki täidab DI abil loodud sisu
Zuckerbergi sõnul on sotsiaalmeedia juba läbi teinud kaks põhjalikku muutust: esimesel perioodil nägid inimesed peamiselt sõprade ja perekonna postitusi, teisel lisandusid voogudesse professionaalsed sisuloojad, keda kasutajad ise ei jälginud. Nüüd on käes kolmas etapp – DI loodud sisu. Selleks investeerib Meta agressiivselt uue „superintellekti“ arendamisse, et konkureerida OpenAI ja Google’iga.
„Juba praegu näeme videoid ja fotosid, mis on loodud DI abil, kuid näevad täiesti ehtsad välja. See tähendab, et enam ei piisa foto või video nägemisest, et uskuda toimunu tõepärasust. Inimesed peavad rohkem tuginema usaldusväärsetele allikatele ja sagedamini kontrollima infot,“ selgitab D. Povilaitis. „Oluline pole karta uut tehnoloogiat, vaid õppida sellega elama.“
Oktoobris teatas Meta veel ühest tähtsast partnerlusest – koostööst DI-pilte loova ettevõttega Midjourney. Meta DI juht Alexandar Wang kinnitas, et ettevõte hakkab kasutama nii Midjourney tehnoloogiat kui ka selle visuaalset stiili, mis tähendab tihedat koostööd ja uue põlvkonna pildigeneraatori jõudmist Meta rakendustesse.
Ameerika Ühendriikides on tulemused juba nähtavad: Facebooki postituste loomise vaatesse on lisandunud DI piltide loomise võimalus ning sarnased funktsioonid jõuavad ka WhatsAppi ja Instagrami. Kõige keskmes on „Meta AI“ assistent, mille tuumaks on just DI loodud sisu.
Euroopas, sh Eestis ja Leedus, ei ole kõik funktsioonid veel saadaval – praegu on kättesaadav vaid DI tekstigeneraator, kuid piltide loomise ja muutmise tööriistu veel kasutada ei saa.
Kas DI suudab kõike? Ei – otsige vihjeid detailidest
Kuigi tehisintellekt areneb pöörase kiirusega, jätab see endiselt maha kahtlaseid detaile. D. Povilaičio sõnul on võtmeküsimus kriitiline mõtlemine.
„DI loodud inimesi reedab kõige sagedamini käte kuju. Sõrmed võivad olla ebareaalselt kõverad, neid võib olla liiga palju või liiga vähe, või näevad peopesad liiga siledad välja. Samuti tasub vaadata silmi – kas pilk on loomulik või veidi tühi, kas pupillid on ühesugused? Ka naeratus võib olla liigagi täiuslik, hambad imelikult paigutatud. Nahk on sageli plastiline ja ilma loomulike nüanssideta,“ selgitab ta.
Ekspert soovitab analüüsida ka tausta, mitte ainult esiplaanil olevat objekti. DI eksib tihti tekstide loomisel – taustal olevad sildid, raamatupealkirjad või ehitiste numbrid võivad olla mõttetud või moonutatud. Sageli esineb ka loogikavigu: varjud ei lange õigesti, mustrid sulavad kokku või objektid kattuvad ebaloogilisel moel.
DI loob uusi võimalusi, aga ka ohtusid
Povilaitis rõhutab, et DI ei loo ohtu üksnes valeinfo levitamise kaudu – sama tehnoloogiat kasutavad ka petturid, kes suudavad realistlike piltide ja videote abil inimesi kergemini manipuleerida või neilt andmeid välja petta.
„Seetõttu on lisaks inimeste ettevaatusele järjest olulisemad ka turvalisust tagavad programmid, näiteks Telia Safe,“ ütleb ekspert. Programmi funktsioonid hõlmavad viirusetõrjet, lunavararünnakute tuvastamist, petturliku käitumise blokeerimist ning ka seadme üldise turvalisuse kontrollimist. Samuti saab selle abil hallata rakenduste õigusi isikuandmetele.
DI loodud sisu kasv on peatamatu – kuidas sellega toime tulla?
Meta sammud näitavad selgelt, et DI loodud sisu maht hakkab plahvatuslikult kasvama. See pakub loomevabadust, kuid paneb vastutuse kasutajate õlgadele.
„Platvormid rakendavad küll meetmeid pettuste tuvastamiseks ja nõuavad sagedamini identiteedi kinnitamist, kuid nad ei suuda täielikult peatada DI väärkasutust. Seetõttu peavad inimesed õppima eristama tõde väljamõeldisest, kontrollima allikaid ning kasutama tehnilisi vahendeid, mis aitavad internetis turvaliselt liikuda,“ rõhutab D. Povilaitis.
