September oli finantsturgudele ebatavaliselt hea kuu. Mitme piirkonna aktsiad ja muu riskantsem vara kallinesid, samal ajal kui pikaajalised intressimäärad stabiliseerusid ja isegi veidi langesid.
Kesksed pangad ja intressipoliitika
Kesksed pangad turge üllatanud ei ole: Euroopa Keskpank (EKP) jättis baasintressimäärad muutmata, samas kui USA Föderaalreserv (FED) langetas septembri istungil intresse 25 baaspunkti võrra.
Donald Trump jätkas majanduspoliitikat tollide kaudu ning plaanib kehtestada uusi makse patendikaitsega ravimitele. Septembris jõuti ka uute tippudeni USA aktsiaindeksis S&P ning kulla ja hõbeda hindades.
EKP ettevaatlik, FED veidi leebem
Septembris EKP intresse ei muutnud ning ka tulevikuvaade on pigem mõõdukas. Vaid Prantsusmaa keskpanga president François Villeroy de Galhau ja Eesti Panga nõukogu esimehega sarnases rollis tegutsev Leedu Panga juht Gediminas Šimkus viitasid võimalusele, et intresse võidakse vähendada, kui kasvab oht, et inflatsioon jääb alla EKP 2% eesmärgi.
FED tegi turu ootustele vastavalt 25 baaspunkti suuruse kärpe, kuid ootused edasisteks agressiivseteks sammudeks vähenesid, kui selgus, et vaid üks FED liige – Trumpi nimetatud Stephenas Miranas – toetas 50 baaspunkti suurust kärbet.
Tollid: kes lõpuks maksab?
Pärast seda, kui USA importkaupade tollide süsteem on paika loksunud, on hakatud täpsemalt analüüsima, kes tegelikult „maksab” nende tollide eest. Hankejuhide küsitlused ja USA importhindade statistika viitavad, et seni tasuvad Trumpi tollide eest eelkõige ameeriklased ise – nii ettevõtted, kes lepivad väiksema kasumiga, kui ka tarbijad, kes seisavad silmitsi kõrgema inflatsiooniga.
Eksportijad on hindu alandanud ainult vähestes sektorites – peamiselt autotööstuses, toiduainete ning joogitööstuse toodete puhul.
Uued tollid ravimitele, filmidele ja mööblile
Septembri lõpus teatas Trump uutest tollidest ning plaanist kehtestada alates 1. oktoobrist 100% toll patendikaitsega ravimitele. Samas lubati, et toll ei puuduta ettevõtteid, mis rajavad ravimitehaseid USA-sse.
Pärast neid uudiseid langesid Euroopa ravimihiidude „Novo Nordisk” ja „Bayeri” aktsiahinnad kõige enam – 5–6%. Samuti ähvardati taas kehtestada 100% toll väljaspool USA-d toodetud filmidele ning lisatollid importmööblile.
USA inflatsioon, FED ja väärismetallid
Inflatsioon püsib USA-s jätkuvalt FEDi jaoks probleemina, sest keskpank peab intressipoliitikat sättima aeglustuva tööturu ja mittealanenud inflatsiooni vahelisel õhukesel piiril.
FEDi liige Beth Hammach märkis, et USA keskpank pole juba üle nelja aasta suutnud saavutada 2% inflatsioonieesmärki ja tõenäoliselt ei saavuta seda ka enne 2028. aastat.
Püsivalt kõrge inflatsioon ja võimalik usalduse vähenemine rahasüsteemi vastu on juba teist kuud järjest tugevasti kergitanud kulla ja hõbeda hindu. Aast algusest on nende metallide hinnad eurodes tõusnud vastavalt 30% (kuld) ja 42% (hõbe), edestades krüptovara Bitcoini ligikaudu 8% suurust hinnakasvu eurodes.
Võlakirjaturud: esimesed stabiliseerumise märgid
Võlakirjade hinnad liikusid septembris ülespoole, kuna valitsused vähendasid pikaajaliste võlakirjade pakkumist. Euroala riigivõlakirjade tootlused kasvasid veidi Lätis ja Leedus, kus emiteeriti uusi võlakirjasarju, ning Prantsusmaal, mille krediidireitingut alandas reitinguagentuur „Fitch” tasemelt AA- tasemele A+.
Pärast langetamist on Prantsusmaa krediidireiting lähenenud Leedu (A) ja Läti (A-) tasemele.
Aktsiaturgudel taas tehisintellekti laine
Tehisintellektiga (TI) seotud tehnoloogiasektor oli septembris taas tähelepanu keskmes. „Oracle’i” aktsia kallines kuuga 24%, kui ettevõte teatas optimistlikest müügiprognoosidest TId taristut toetavatele pilveteenustele.
„Nvidia” omakorda „kütab mootorit”, teatades, et investeerib 100 miljardit USA dollarit „ChatGPT” loonud organisatsiooni „OpenAI” andmekeskuste laiendamisse, mis kasutavad veelgi rohkem Nvidia protsessoreid.
TI ümber valitsevast optimismist võitis ka „Palantiri” aktsia, mille hind taastus varasemale tipptasemele. Ettevõtte P/E suhe (hinna ja kasumi suhe) tõusis taas umbes 600-ni, mis näitab väga kõrgeid ootusi tulevase kasvu suhtes.
„TikTok” jääb USA turule
Samal ajal jõuti kokkuleppele, mille kohaselt „ByteDance” annab 14 miljardi dollari eest USA investoritele litsentsi „TikToki” algoritmi koopiale. See hind on märgatavalt madalam varasemalt arutatud tasemest (40 miljardit dollarit).
Saksa autotööstus tõmbab pidurit
Saksamaa autotootjad on sattunud surve alla nii Hiina tugeva konkurentsi kui ka oodatust väiksema elektriautode nõudluse tõttu. Selle tulemusena on viimastel aastatel koondatud juba umbes 55 000 töötajat, ning „Volkswagen” plaanib koondada veel 35 000 inimest aastaks 2030.
„Porsche” teatas mitmekordsest müügieesmärkide kärpimisest, sest tarbijad ei hinda kallima otsa elektriautosid nii nagu loodeti, mistõttu vähendatakse ka tootmismahte. Septembris langesid „Volkswageni” ja „Porsche” aktsiad rohkem kui 8%.
Retroaktiivne USA tolli vähendamine Euroopa päritolu autodele – alates 1. augustist kuni 15% tasemeni – ei suutnud nende ettevõtete aktsiahindu toetada.
„Tesla” positsiooni tugevnemine
Erinevalt Saksa tootjatest „Tesla” aktsia kallines septembris üle 30%, saades kuu keskel „Robotaxi” teenuse loa Nevadas. See tugevdas investorite usku ettevõtte tulevasse kasvupotentsiaali.
Baltimaades uus võlakirjade laine
Septembris, pärast suvist vaheaega, elavnes tavapäraselt võlakirjaturg. Baltimaades emiteerisid edukalt võlakirju nii Leedu kui ka Läti valitsus: 10-aastaste võlakirjade tootlus küündis umbes 3,6%-ni.
Investeerimisjärgse krediidireitinguga ettevõtete segmendis oli kuni 4-aastaste AS Citadele panga võlakirjade tootlus umbes 3,9% ja „Artea” panga võlakirjadel 3,74%. LHV panga 10-aastased allutatud võlakirjad emiteeriti 5,54% tootlusega. Pangavõlakirjade nõudlus püsis väga tugev, ületades pakkumise mitu korda.
Inflatsioon püsib Baltimaades kõrge
Septembris avaldatud andmetel oli augustikuu inflatsioon Eestis 6,1%, olles kõrgeim euroalal. Leedus ja Lätis ületas inflatsioon samuti euroala keskmist, ulatudes vastavalt 4,0% ja 4,1%-ni.
Aktsiad on kallid, kuid ootused kasvavad
Vastupidiselt tavapärasele hooajalisusele, mille järgi on september aktsiaturgudele pigem nõrk kuu, aktsiahinnad siiski tõusid. Eurodes väljendatud globaalne aktsiaindeks kallines 3,2%.
Piirkondadest paistsid silma eriti:
- Hiina aktsiaindeks, mis tõusis eurodes 9,3%,
- arenevate turgude aktsiad, mis kallinesid 6,7%.
Euroopa võlakirjaturg näitas stabiliseerumise märke ning indeks tõusis veidi. Suurema riskiga arenevate turgude võlakirjaindeks kallines umbes 1,0%.
Pensionifondid: tootlus järgib turge
„Luminori” II ja III samba pensionifondid liikusid septembris kooskõlas üldiste turutrendidega:
- aktsiafondid kallinesid umbes 2%,
- võlakirjafondid ligikaudu 0,5%.
Viimase 5 aasta keskmine aastane tootlus ületab aktsiafondides 9,5%, samas kui tasakaalustatud ja konservatiivsete fondide tootlus jääb umbes 0,0–4,5% vahemikku.
Väljavaated: fookuses USA tööturg ja inflatsioon
Edasi vaadates jäävad majandusnäitajad üldjoontes tugevaks. Kuna septembrikuu langust ei tulnud, kiirustavad turuanalüütikud tõstma aktsiahindade prognoose. Edukas sügisalgus on lisanud stabiilsust ka võlakirjaturgudele.
Peamine tähelepanu püsib USA tööturu ja inflatsiooni dünaamikal, mis võib otseselt mõjutada FEDi otsuseid ja turgude ootusi. Analüütikud jälgivad tähelepanelikult ka 1. oktoobriks plaanitavat USA valitsuse võimalikku tööseisakut, mis võib segi paisata majandusnäitajate avaldamise kalendri.
Praeguste ootuste kohaselt eeldatakse, et kuni 2025. aasta lõpuni langetab FED baasintressimäärasid kokku ligikaudu 50 baaspunkti võrra. Täiendav rahapoliitiline stimuleerimine võiks pakkuda turgudele aasta lõpus lisatoetust ja optimismi.
