Statistika näitab, et peaaegu aasta kestnud „võlapausi“ programm on andnud positiivseid tulemusi – „võlapausist“ on kasu saanud ja tööturule naasnud juba 395 inimest. Viimased andmed kinnitavad ka seda, et koguni 60 protsenti inimestest jääb tööturule ka pärast „võlapausi“ lõppu.
Programmi mõju riigieelarvele ja tööturule
Arvutuste kohaselt võivad peaaegu 400 inimest, kes kasutasid „võlapausi“ ja naasid tööturule, töötades miinimumpalga eest ja makstes vaid minimaalsed maksud, tuua riigieelarvesse ligikaudu 1,3 miljonit eurot aastas. Samal ajal ei maksa riigile selle tööturumeetme rakendamine sisuliselt midagi.
See, et 60 protsenti osalejatest jätkab töötamist ka pärast „võlapausi“ lõppu, on samuti hea tulemus. Need inimesed leiavad koha ametlikul tööturul ning saavad reaalse võimaluse oma võlgu tasuda. Nii võib öelda, et isegi kui tööturule jääks kõigest 1 protsent võlgnikest, tasuks programm end siiski ära, rõhutab sotsiaalkaitse ja töö viceminister Aušra Putk.
Kellele on „võlapausi“ programm mõeldud?
„Võlapausi“ programm käivitati 1. detsembril 2024. aastal. Sellega saavad liituda inimesed, kes on olnud töötud vähemalt kuus kuud, on registreeritud Töötukassas ning kelle võlad on antud kohtutäiturile sissenõudmiseks.
Pärast tööle asumist ei tehta nende inimeste töötasult kuue kuu jooksul võlanõude sissenõudeid. Nii julgustatakse võlgnikke tööturule naasma, seal püsima ja vajadusel ka abi otsima. „Võlapausi“ saab kasutada kuni kaks korda viie aasta jooksul, sõltumata võla liigist.
Võlgnike olukord Eestis
Andmete põhjal on Eestis ligikaudu 197 000 inimest, kelle aktiivsed võlad on kohtutäiturite menetluses. See tähendab, et ligi iga kümnes vähemalt 18-aastane inimene on võlgnik.
Lausa 8 kümnest võlgnikust ei tööta ametlikult ega oma deklareeritud sissetulekut. Selle tulemusena jääb suur osa võlgadest igavesti laekumata. Kahju kannatavad kõik: riik kulutab rohkem sotsiaaltoetustele, riigieelarvesse laekub vähem makse, võlausaldajad ei saa oma raha tagasi ning võlgnikud ise jäävad ühiskonna äärealale – nad töötavad tihti ebaturvalistes tingimustes varimajanduses ning on sagedamini vaimse tervise probleemide ja sõltuvuste küüsis.
Väikese muutuse suur majanduslik mõju
Hinnangute järgi, kui kasvõi 1 protsent võlgnikest (ehk umbes 2000 inimest) alustaks tööd miinimumpalga eest, tooks see iga aasta ligikaudu 6,5 miljonit eurot makse ja makseid. Kaudne kasu oleks veelgi suurem – väheneks sotsiaaltoetuste vajadus ning suureneks töö kaudu loodav lisandväärtus.
Siiski tuleb tunnistada, et programmi tegeliku mõju hindamiseks on veel liiga vähe aega möödunud ning põhjalikumaid järeldusi saab teha alles tulevikus.
Andmete jälgimine ja lisainfo
Sotsiaalkaitse ja tööministeeriumi (Sotsiaalministeeriumi) andmeanalüütikud on loonud võlga puudutava andmetabloo, mille abil on võimalik jälgida olukorra kujunemist. Andmetega saab tutvuda siin: Skolų statistika – Leedu Vabariigi sotsiaalkaitse ja tööministeerium.
Rohkem infot „võlapausi“ programmi kohta leiab siit: SkolaNeNuosprendis.lt – Leedu Vabariigi sotsiaalkaitse ja tööministeerium.
Muudatused kinnipidamiste kordades
Alates 1. juulist 2024 kehtivad uued reeglid töötasust tehtavate kinnipidamiste kohta, millega vähendati kohtutäiturite poolt töötasust sissenõutavaid summasid, et soodustada ametlikku töötamist.
Miinimumpalga puhul vähendati kinnipidamise määra kaks kuni kolm korda – kuni 10 protsendini, sõltumata inimese võlgade arvust. Miinimumpalka ületavast osast peetakse kinni 30 protsenti ning kahest miinimumpalgast suurema sissetuleku puhul 50 protsenti, nagu varemgi.
Oluline on, et enne muudatusi kehtinud korras jäänud erisused on endiselt jõus sotsiaalselt tundlike nõuete puhul – see puudutab laste ja teiste isikute ülalpidamist ning tervisele või elule tekitatud kahju hüvitamist.
