Home » Kõik uudised » Aku tervise ABC nutitelefonis: mida seaded tegelikult teevad ja millal neid muuta

Aku tervise ABC nutitelefonis: mida seaded tegelikult teevad ja millal neid muuta

Peamine illustratsioon
Peamine illustratsioon. Foto: Andreas Haslinger / Unsplash.

Moodne nutitelefon on suuresti aku ümber ehitatud. Võimsad kaamerad, erk ekraan, kiired andmesideühendused ja taustal töötavad rakendused nõuavad palju energiat, samal ajal ootame, et telefon kestaks päeva lõpuni ja aku ei väsiks juba mõne kuuga.

Viimastel aastatel on nii „Androidi“ kui ka „iOS-i“ seadmetesse lisandunud eri aku- ja energiasätteid, mille nimed võivad kõlada segaselt. Järgnevalt vaatame lahti peamised mõisted ja valikud, et igaüks saaks oma seadme seaded mõtestatult üle vaadata.

Mida aku tervis tegelikult tähendab

Nutikates seadmetes kasutatakse valdavalt liitiumioon- või liitium-polümeerakusid. Need vananevad aja jooksul nii kasutamise, temperatuuri kui ka laadimisharjumuste tõttu. Aku tervise all mõeldakse, kui suur osa algsest mahust on veel reaalselt kasutatav.

Kui uus aku suudab hoida sada protsenti oma nimimahust, siis mõne aasta pärast võib sama aku maksimaalne maht olla näiteks kaheksakümmend protsenti algsest. See ei tähenda, et aku oleks rikkis, kuid laadimiste vaheline aeg lüheneb ja seade võib suurema koormuse all kiiremini kinni minna.

Aku säästurežiimid: mis muutub ja mida jälgida

Enamikel nutitelefonidel on eraldi aku või energiasäästu režiimid, mida saab käsitsi sisse lülitada või mis käivituvad automaatselt teatud laetuse juures. Nende eesmärk ei ole ainult protsente näiliselt juurde võluda, vaid muuta telefoni käitumist.

Sõltuvalt tootjast võivad säästurežiimid:

  • vähendada ekraani heledust ja lülitada välja automaatse kirkuse tõstmise;
  • piirata taustal töötavate rakenduste tegevust ja sünkroonimissagedust;
  • vähendada protsessori jõudlust, et vältida tarbetut energiakulu;
  • peatada mõne visuaalse efekti, vibratsiooni või asukohateenuse kasutamise.

Praktiline soovitus: vaata seadet nii, et säästurežiim hakkaks automaatselt tööle näiteks kahekümne protsendi juures. Nii ei pea sa iga kord käsitsi seadeid kruttima, kuid telefon püsib normaalse kasutamise juures päeva jooksul siiski tavarežiimis.

Laadimisoptimeerimine ja „aeglane“ öölaadimine

Mitmed tootjad on lisanud valiku, mis õpib kasutaja harjumusi ja püüab vältida olukorda, kus aku seisab pikka aega saja protsendi juures. Praktikas tähendab see, et öösel vooluvõrku jäetud telefon laeb alguses kiiremini ja aeglustab siis protsessi, et jõuda saja protsendini alles ärkamise ajaks.

Selline lahendus võib eri menüüdes kanda erinevaid nimesid, kuid eesmärk on sama: vähendada pikaajalist pinget akul. Kui ärkad tavaliselt kindlal kellaajal ja jätad telefoni laadima ööseks, on mõistlik hoida see funktsioon sisse lülitatud.

Kui aga reisid, vahetuvad ajavööndid või magamisgraafik on pidevalt muutuv, võib nutikas ajastamine vahel eksida. Sellisel juhul tasub aeg-ajalt kontrollida, kas telefon on hommikuks ikka täielikult laetud, või vajadusel optimeeritud laadimist ajutiselt välja lülitada.

Kiirlaadimine: mugav, aga mitte iga olukorra jaoks

Temaatiline illustratsioon
Temaatiline illustratsioon. Foto: Andrey Matveev / Pexels.

Paljud seadmed toetavad kiirlaadimist, mis võimaldab lühikese ajaga juurde saada märgatava hulga laetust. See on abiks siis, kui enne väljumist on vaid veerand tundi ja aku peaaegu tühi.

Kiirlaadimine tekitab aga rohkem soojust ja koormab akut rohkem kui rahulik laadimine. Seetõttu tasub igapäevase harjumusena eelistada aeglasemat laadimist, kui aega on, ja jätta väga kiired laadimised pigem erijuhtudeks. Laadija valimisel tasub eelistada tootja enda või usaldusväärse tootja lahendusi, millele seade on ametlikult mõeldud.

Laadimisharjumused, mis päriselt vahet teevad

Tehnoloogia arenemine on vähendanud vajadust vana õpetuse järele, et akut peab regulaarselt nullini tühjaks laadima. Kaasaegsete liitiumakude puhul on aku elueale soodsam, kui seade ei ole pidevalt kas täiesti tühi või kogu aeg sada protsenti täis.

Igapäevases kasutuses on mõistlik:

  • vältida akutaseme sagedast viimist väga madalale tasemele;
  • mitte jätta seadet pikaks ajaks kuuma autosse või otsese päikese kätte, eriti laadimise ajal;
  • hoida kaitseümbris laadimise ajal eemal, kui telefon kipub märgatavalt soojaks minema;
  • vaadata aeg-ajalt üle rakendused, mis tarbivad taustal ebaharilikult palju energiat.

Kui telefon seisab pikemat aega kasutamata, on aku tervisele üldjuhul parem, kui laetuse tase on umbes poole peal, mitte täiesti täis või tühi.

Aku statistika ja teavitused: infot on, vaja on tõlgendamist

Operatsioonisüsteemid kuvavad üha detailsemalt, millised rakendused ja funktsioonid akut kulutavad. See info on kasulik, kuid numbreid tasub vaadata rahuliku pilguga. Üksik kõrge protsent ei tähenda automaatselt viga, kui rakendust ongi palju kasutatud, näiteks videokõned või kaardirakendus.

Hoopis olulisem märk on see, kui mõni rakendus tarbib energiat, kuigi seda ei ole avanud või kasutab seda väga vähe. Sel juhul tasub üle vaadata selle rakenduse taustal töötamise õigused või küsida endalt, kas rakendust üldse vaja on.

Millal on aeg lasta aku välja vahetada

Iga aku jõuab lõpuks hetkeni, kus tarkvaralised nipid enam ei aita. Tunnused, et aku võib vajada vahetust, on näiteks ootamatud väljalülitumised suurema koormuse all, väga kiire laetuse kadu või olukord, kus seade näitab kõrget protsenti, kuid lülitub siiski välja.

Paljud tootjad kuvavad seadetest aku hinnangulist tervisenäitajat. Täpne piir, millal vahetus mõistlikuks muutub, sõltub kasutaja ootustest, kuid kui tervisenäitaja on märgatavalt alla saja protsendi ja praktiline kasutuskogemus kannatab, tasub lasta seade asjatundjal üle vaadata.

Väljavahetatud aku võib anda aastateks juurde aega enne, kui tuleb hakata plaanima uue seadme ostu. See on sageli rahakotile ja keskkonnale parem variant kui töötava telefoni väljavahetamine üksnes aku väsimuse tõttu.

0 kommentaari