Üha rohkem inimesi eelistab tänapäeval kasutada pangateenuseid, kuid osa tunneb end siiski turvalisemalt, kui vähemalt osa rahast on kodus sularahas. Mõne jaoks on see finantspuhver ettenägematuteks olukordadeks, teistele aga mugav viis igapäevastele vajadustele kiiresti reageerida ilma vahendajateta.
Sellisel juhul muutub aga turvalisus kriitiliselt oluliseks küsimuseks. Ebaturvaliselt hoitud sularaha võib muutuda kergesti ligipääsetavaks saagiks varastele. Sularaha kodus hoidmine ei ole iseenesest ohtlik, kui valida läbimõeldud ja turvaline hoiustamisviis.
Probleemid algavad enamasti siis, kui inimesed ei hinda riske piisavalt või teevad elementaarseid vigu – näiteks peidavad raha kohtadesse, mis tulevad esimesena pähe neile endile ja samamoodi ka varastele. Lisaks tuleb alati mõelda mitte ainult võimaliku röövi, vaid ka tulekahju või muude õnnetuste riskile.
Kuidas siis tegelikult nutikalt hoolitseda kodus hoitava sularaha eest? Kus seda hoida, kui palju hoida ja milliseid turvameetmeid rakendada? Alljärgnevad põhinõuanded aitavad suurendada kindlustunnet ning kaitsta nii oma sääste kui ka sisemist meelerahu.
Kui palju sularaha tasub kodus hoida?
Üks olulisemaid küsimusi on: kui suur summa on mõistlik kodus hoida? Asjatundjad soovitavad reeglina mitte liiale minna ning hoida ainult niipalju, kui võib lähimate nädalate jooksul ettenägematutes olukordades vaja minna. See võiks olla summa, mis katab hädavajalikud kulud: toidule, kütusele, esmavajalikele kodukuludele.
Praktikas jääb see sageli mõne saja kuni paari tuhande euro vahele. Mida suurem on kodus hoitav summa, seda suurem on raiskamise, varguse ja psühholoogilise ebakindluse risk. Suured sularahakogused ei meelita vaid võimalikke vargaid, vaid võivad põhjustada ka pidevat muret ja hirmu kaotuse ees.
Kui olete otsustanud hoida kodus suuremat summat, on hädavajalik rakendada lisaturvameetmeid, et vähendada võimalikke kaotusi.
Samuti tasub hoolega läbi mõelda, kas kogu rahatagavara peab olema kodus. Osa vahenditest on mõistlik hoida pangas või muudes finantsasutustes, nii et kodus oleks ainult minimaalne, kiiresti kättesaadav summa ootamatute olukordade tarbeks.
Kus on sularaha hoidmiseks kõige turvalisemad kohad?
Klassikalised peidukohad, nagu madratsi all, sahtlites või raamatute vahel, on juba ammu saanud varaste esimesteks sihtmärkideks. Kui soovite oma raha tõsiselt kaitsta, tuleb valida ebatavalised ja mitte silmatorkavad kohad.
Näiteks võib kodu sisustuse sisse kavandada erilahendusi: valerestid, võltsventilatsiooni avad, seinaõõnsused või peidetud lahtrid mööbli sees. Taolised lahendused on varastele oluliselt vähem etteaimatavad kui tavapärased peidukohad.
Hea praktika on raha jagamine mitmeks väiksemaks peidukohaks kodu erinevates osades. Nii jääb vähemalt osa rahast alles isegi siis, kui üks peidukoht leitakse üles. Samas on väga oluline kindlustada, et te ise ei unustaks, kuhu mida paigutasite – selles aitab turvaline, võimalusel šifreeritud märkmete süsteem.
Kõige turvalisem lahendus on siiski kvaliteetne seif. Eelistada tasub seifi, mis on seina või põranda sisse ehitatud, tugevate lukkude ja tulekindla kaitsega. Sellised seifid vähendavad märgatavalt nii varguse kui ka õnnetuste, näiteks tulekahju, tagajärjel tekkivat kahju.
Kuidas kaitsta sularaha keskkonnaohtude eest?
Raha pelgalt peitmisest ei piisa. Tuleb arvestada ka keskkonnast tulenevate ohtudega. Üks suurimaid riske on tulekahju – isegi hoolikalt peidetud sularaha võib hetkega hävida, kui pole tagatud tulekindlat kaitset.
Kui tulekindla seifi kasutamine ei ole võimalik, võib kaaluda tulekindlaid rahakarpe või dokumentide hoidmiseks mõeldud kuumakindlaid ümbriseid ja karpe.
Samuti tasub mõelda vee tekitatud kahjule. Üleujutused, torustiku avariid või niiske kelder võivad pangatähti kahjustada. Selliste riskide vähendamiseks on mõistlik kasutada õhukindlaid, veekindlaid karpe või vaakumpakendeid, mis kaitsevad raha niiskuse ja märgumise eest.
Oluline on arvestada, et õnnetuse korral ei pruugi teil olla võimalik kõiki kodu piirkondi kiiresti või üldsegi külastada. Seetõttu on tark tagada, et vähemalt väike rahasumma oleks kergesti ja kiiresti kättesaadav, ilma et peaks seina lõhkuma või mööblit lahti võtma.
Lisasoovitused turvalisuse suurendamiseks
Lisaks füüsilistele turvavahenditele tasub mõelda ka laiemale turvastrateegiale. Üks olulisemaid põhimõtteid on see, et mida vähem inimesi teab teie kodus hoitavast sularahast, seda parem. Mida laiemalt info levib, seda suurem on oht, et see jõuab valede inimesteni.
Oluline roll on ka kodu turvasüsteemidel. Signalisatsioon, valvekaamerad ja nutikad ukselingid või -lukud ei ole üksnes heidutavad tegurid, vaid võivad olla reaalseks abiks kuriteo ennetamisel või avastamisel.
Lõpuks tasub oma turvaplaani regulaarselt üle vaadata ja uuendada. Olukorrad ja elukorraldus muutuvad – mis tundus turvaline aasta või kaks tagasi, võib tänaseks olla liiga ilmne, ebapiisav või lihtsalt vananenud. Süsteemne ja teadlik lähenemine aitab hoida nii teie raha kui ka meelerahu võimalikult hästi kaitstuna.
