MRM.EEMRM.EEMRM.EE
  • Kõik uudised
  • Eesti
  • Maailm
  • Tervis
  • Autod
  • Tehnika
  • Vaba aeg
  • Teadus
  • Astroloogia
Otsi
Kategooriad
  • Astroloogia
  • Autod
  • Eesti
  • Elu
  • Internet
  • Maailm
  • Mängud
Rohkem
  • Rahandus
  • Teadus
  • Tehnika
  • Tervis
  • Toit
  • Vaba aeg
Toimetus
  • Meist
  • Kontakt
  • Kasutustingimused
  • Privaatsuspoliitika
Logi sisse
MRM.EEMRM.EE
Otsi
  • Kõik uudised
  • Eesti
  • Autod
  • Maailm
  • Kategooriad
    • Tehnika
    • Tervis
    • Teadus
    • Elu
    • Mängud
    • Internet
    • Rahandus
    • Astroloogia
    • Toit
    • Vaba aeg
  • Kontakt
  • Meist
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
Kas sul on olemasolev konto? Logi sisse
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt
© 2026 Kogu sisu, kui ei ole märgitud muud allikat, kuulub MRM.EE ning selle kopeerimine ilma kirjaliku loata on keelatud.
MRM.EE > Kõik uudised > Rahandus > Firmad unustavad: pühadeaegne küberoht kasvab kiiresti
Rahandus

Firmad unustavad: pühadeaegne küberoht kasvab kiiresti

Indrek Rebane
Avaldatud: 17. detsember 2025, 15:30
Jaga
4 minutit lugemist

Ühe küberintsidendi keskmine kahju maailmas ulatub 4,9 miljoni USA dollarini ning 7 kümnest rünnakust ei kasuta ära mitte IT-süsteemide tehnilisi haavatavusi, vaid just inimeste tehtud vigu. „Telia“ küberturbe juht Darius Povilaitis hoiatab, et musta reede ja pühadeaegsete allahindluste lähenedes võib suurenenud töökoormus töötajaid muuta hajameelsemaks ja haavatavamaks. Isegi väike inimlik eksimus võib ettevõttele väga kalliks maksma minna.

Inimlik eksimus kui peamine nõrkus

Küberkurjategijad ei pea sageli kasutama keerukaid tehnoloogilisi lahendusi – piisab ühest läbimõtlemata klõpsust. Küberturbefirma „Deepstrike“ raporti järgi on lausa 68 protsendil kõikidest intsidentidest seos inimliku teguriga. Umbes kaks kolmandikku sissemurdmistest algab sotsiaalse manipulatsiooni ja nii-öelda phishing-rünnakutega.

„Kui süsteemid ja võrgud on tehniliselt hästi kaitstud, muutuvad suurimaks riskiks inimlikud vead. Andmete saatmine isikliku e-posti kaudu või sisselogimisandmete hoidmine oma postkastis, lingile klõpsamine ilma selle turvalisust hindamata, ligipääsuandmete jagamine kolleegidega – kõik need olukorrad võivad näida süütud. Kuid ühestki hooletusest piisab, et kogu ettevõtte töö seiskuks,” selgitab D. Povilaitis.

Sarnased uudised

Peagi kaob sularaha: kas ka pangautomaat?
Venemaal majanduspaanika: Kremlile košmaarne katastroof
„Pangaautomaad kaovad: kas jääd rahata?“
Kas üür toob tegelikult kasumit? Šokeeriv tõde!
Banks warn: cash is vital right now

Pühadeaeg soodustab pettusi

Ta juhib tähelepanu, et sotsiaalse manipuleerimise võtted, näiteks võltsitud juhi kiri palvega kiiresti makse kinnitada, muutuvad pühade-eelsel ajal veelgi tõhusamaks. Aasta lõpus töötavad inimesed sageli maksimumkiirusel, otsuseid tehakse kiiresti ning kriitiline mõtlemine paratamatult väheneb. Need tingimused on küberkurjategijatele ideaalsed.

Petturite tegutsemisruumi laiendab ka pühadeaegne ostubuum. Musta reede ja talviste allahindluste ajal kasutavad kaupmehed tihti lisapartnereid: reklaamiagentuure, logistikaettevõtteid, makselahenduste pakkujaid või e-kaubandusplatvorme. Mida rohkem osapooli on kaasatud, seda keerulisem on tagada, et kõik rakendaksid sama rangeid turvameetmeid ja järgiksid ühtseid standardeid. Mitte seetõttu, et partnerid oleksid ebasiirad, vaid seetõttu, et igal partneril on oma süsteemid, inimesed ja protsessid.

„Petturid kasutavad aasta lõpu saginat ära väga leidlikult – nad oskavad jäljendada usaldusväärseid tarnijaid või kullereid, saata petlikke teateid ja mängida sellele, et tiimid töötavad pingelistes tingimustes. Kui kõik käib kiiresti ja tähelepanu on hajunud, piisab ühest klõpsust, et andmed satuksid valedesse kätesse,” rõhutab Darius Povilaitis.

Häkkerid otsivad kõige nõrgemaid lülisid

Üks ohtlikumaid müüte on Povilaitise sõnul endiselt veendumus, et väiksemad ettevõtted ei paku häkkeritele huvi. „Deepstrike’i” aruandes rõhutatakse, et 43 protsenti kõigist küberrünnakutest on suunatud just väikestele ettevõtetele ning umbes 90 protsenti andmeleketest leiab aset just nendes. Petturid mõistavad, et väiksemad ettevõtted võivad olla haavatavamad, sest neil puuduvad sageli ressursid pidevaks turveseireks või intsidentide haldamiseks.

Turvalisus teenusena: SOC-keskuste roll

„Paljudel väiksematel ettevõtetel pole võimalust oma IT-turbeinfrastruktuuri pidevalt hallata. Sel juhul võib lahenduseks olla osa vastutuse andmine välistele spetsialistidele. Turbeoperatsioonide keskused (SOC) võimaldavad ettevõtetel kasutada professionaalsete analüütikute ja tehnoloogiate ressursse ilma, et peaks ise palju investeerima sisemisse infrastruktuuri. See on eriti oluline siis, kui riskid kasvavad – näiteks pühade ajal, mil meeskonnad töötavad täisvõimsusel,“ selgitab D. Povilaitis.

Sarnased uudised

SEB kliendid paanikas: uued pangakaardid šokeerivad
Rekordkulud ja kasvav võlg: mida TVF varjab?
Raha ei kasva puu otsas: nipp lastele selgitamiseks
Need salakavalad elektriröövlid neelavad su raha
Aktsiaturg plahvatab, intressid kukuvad: mis saab Euroopast?

Sellised keskused jälgivad pidevalt võrguliiklust, analüüsivad sündmusi ja reageerivad kahtlastele signaalidele juba enne, kui need jõuavad tõsiseks vahejuhtumiks kujuneda. Sisuliselt tähendab see, et ettevõte suudab hoida valvsust ööpäevaringselt. Niisugune koostöö aitab tasakaalustada kulusid ja turvalisust: äri saab keskenduda oma põhitegevusele, samal ajal kui tehniline ohuseire on usaldatud neile, kellel on vajalik kogemus ja tööriistad.

Tehnoloogia üksi ei piisa: võtmeroll on inimestel

Ometi rõhutab Darius Povilaitis, et ka kõige kaasaegsemad tehnoloogilised lahendused ei ole kunagi sajaprotsendiliselt tõhusad ilma inimeste teadlikkuseta.

„Iga töötaja peab mõistma, millist ohtu võib põhjustada üks hooletu tegu ning teadma, kuidas erinevates olukordades käituda. Pidev töötajate koolitamine, selgelt määratletud vastutus ja protsessid, kahe inimese kinnituspõhimõte maksete jaoks, kahefaktoriline autentimine ning järjepidev SOC-seire – see tervik võimaldab ettevõttel maksimaalselt vähendada valusate intsidentide riski,“ ütleb „Telia“ küberturbe juht Darius Povilaitis.

Jaga seda artiklit
Facebook Kopeeri link Prindi
Jaga
Kommentaare pole

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Soovitame lugeda

Rahandus

Pangad tõstavad tasusid: kas päästa raha sularahaks?

Rasmus Saar
17. detsember
Rahandus

Sul on palk, aga raha kaob? Ekspert paljastab põhjuse

Indrek Rebane
26. november
Rahandus

Swedbank hoiatab: nii kaotad minutitega kõik säästud

Kristjan Tamm
13. detsember
Rahandus

Ära hoia sularaha kodus: eksperdid hoiatavad vigade eest

Indrek Rebane
28. november
Rahandus

Šis bankomato veiksmas võib sind rahast ilma jätta

Kristjan Tamm
24. november
Rahandus

Sularaha kaob kiiremini, kui arvasid: šokeeriv tõde

Rasmus Saar
14. detsember
Rahandus

Sularaha ajastu lõpp: eestlased loobuvad rahast

Kristiina Ilves
13. detsember
Rahandus

Viimane nael sularaha kirstu: kas oled valmis?

Kristjan Tamm
12. detsember
MRM.EEMRM.EE
© 2025 Kogu sisu, kui ei ole märgitud muud allikat, kuulub MRM.EE ning selle kopeerimine ilma kirjaliku loata on keelatud.
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt
Tere tulemast tagasi!

Logige sisse oma kontole

Kasutajanimi või e-posti aadress
Parool

Unustasid parooli?

Pole liige? Registreeru