MRM.EEMRM.EEMRM.EE
  • Kõik uudised
  • Eesti
  • Maailm
  • Tervis
  • Autod
  • Tehnika
  • Vaba aeg
  • Teadus
  • Astroloogia
Otsi
Kategooriad
  • Astroloogia
  • Autod
  • Eesti
  • Elu
  • Internet
  • Maailm
  • Mängud
Rohkem
  • Rahandus
  • Teadus
  • Tehnika
  • Tervis
  • Toit
  • Vaba aeg
Toimetus
  • Meist
  • Kontakt
  • Kasutustingimused
  • Privaatsuspoliitika
Logi sisse
MRM.EEMRM.EE
Otsi
  • Kõik uudised
  • Eesti
  • Autod
  • Maailm
  • Kategooriad
    • Tehnika
    • Tervis
    • Teadus
    • Elu
    • Mängud
    • Internet
    • Rahandus
    • Astroloogia
    • Toit
    • Vaba aeg
  • Kontakt
  • Meist
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
Kas sul on olemasolev konto? Logi sisse
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt
© 2026 Kogu sisu, kui ei ole märgitud muud allikat, kuulub MRM.EE ning selle kopeerimine ilma kirjaliku loata on keelatud.
MRM.EE > Kõik uudised > Rahandus > Petised kaaperdasid Google’i: üks viga ja konto tühi
Rahandus

Petised kaaperdasid Google’i: üks viga ja konto tühi

Rasmus Saar
Avaldatud: 1. detsember 2025, 15:30
Jaga
4 minutit lugemist

Viimasel ajal on hakanud üha aktiivsemalt tegutsema petised, kes ostavad populaarsete veebilehtede märksõnu ja tõstavad otsingutulemustes esile võltsitud, kuid visuaalselt väga ehtsaid lehti. Kui sellistel lehtedel sisestada oma sisselogimisandmed, võib tulemuseks olla kogu pangakontol oleva raha kaotus. Kuidas selliseid pettusi ära tunda ja end kaitsta, selgitab „Luminor“ panga pettuseriskide juht Linas Sadeckas.

Petulehed otsingutulemustes

Tavaliselt on esimene samm internetipanka või muu olulise teenuse juurde jõudmiseks see, et kirjutame otsinguribale „X pank“, „Sotsiaalkindlustusamet“, „X elektrimüüja“ või „X kindlustus“ ja klikime esimest ettejuhtuvat tulemust.

Kahjuks kasutavad petised just seda harjumust ära. Nad ostavad otsingumootorites reklaamiks populaarseid märksõnu ja tõstavad võltslehed tulemuste tippu. Kui inimene sisestab neile lehtedele oma sisselogimisandmed, annab ta need ise petturitele üle – ning peagi kaotab sageli kogu oma konto sisu.

Sarnased uudised

Ekspert paljastab: millal laenu refinantseerimine on mõttetu
Sul on palk, aga raha kaob? Ekspert paljastab põhjuse
Palgad tõusevad, aga rahakott tühjeneb välkkiirusel!
Pangad orjastasid meid: kohe varu sularaha!
Unusta sularaha: miks pead nüüd kohe reageerima

„Oleme märganud, et viimasel kvartalil on just see skeem olnud kõige levinum. Üks peamisi põhjusi on inimeste harjumus siseneda olulistesse teenustesse mitte otse, vaid läbi otsingumootorite. Petturitel on vaja vaid luua võltsleht ja osta reklaam populaarsete märksõnadega – nii jõuavad nende lehed otsingu esiritta ja jätavad ametliku veebilehe mulje,“ selgitab L. Sadeckas.

Võltsitud veebilehtede kaudu toime pandud pettused

Kuidas võltslehti ära tunda

Petturid investeerivad üha professionaalsemalt kujundatud lehtedesse – kasutatakse päris logosid, värve ja isegi hoiatavaid teateid, mis on omased tegelikule pangale või ettevõttele. Mõned märgid siiski reedavad pettuse:

  • aadressiribal nähtav tundmatu või vigane veebiaadress,
  • lehe funktsionaalsus ei tööta täielikult,
  • kõik ametlikud autentimisviisid ei ole saadaval või ei tööta.

„Isegi kogenud internetikasutajad ei pruugi võltslehti kohe ära tunda, sest need on tõelistega pea identsed. Kuid niipea, kui sisestatakse sinna sisselogimisandmed, jõuavad need otse petturiteni, kes alustavad kohe raha ülekandmist,“ hoiatab L. Sadeckas.

Pettused ei piirdu ainult pankadega

Eksperdi sõnul ei ohusta see skeem üksnes pankade kliente. Sama põhimõtte järgi luuakse ka võltsitud riigiasutuste ja teenusepakkujate lehti – näiteks Sotsiaalkindlustusameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, kommunaalteenuste pakkujate ja muude asutuste nimel.

Sellistel lehtedel palutakse inimestel sisestada mitte ainult sisselogimisandmeid, vaid ka isikukoodi, pangakonto numbrit ja muud tundlikku teavet.

Sarnased uudised

Pank muudab reegleid: varsti maksad iga kord
Lapse rahaharjumused kujunevad varem, kui arvad
Ära osta enne, kui tead: Black Friday vs Cyber Monday
250 inimese Porsche unistus vaid 25 euroga
Brüsseli uus plaan muudab sinu pensionipõlve täielikult

Võrreldes käesoleva aasta esimest ja teist kvartalit kasvas juhtumite arv, kus kliendid sattusid „Google’i“ kaudu võltslehele, enam kui kahekordselt – ligikaudu 230%. Keskmine välja petetud summa oli peaaegu 1 500 eurot.

Otsingumootori kaudu leitud võltsitud asutuste kodulehed

Milliseid lehti kõige sagedamini võltsitakse

„Petturid sihtisid kõiki teenusepakkujaid, kelle lehtedelt oli võimalik panka kasutades sisse logida või makseid teha – kindlustusfirmasid, kommunaalteenuste pakkujaid, riigiasutusi ja portaale, maksuametit, sotsiaalkaitseasutusi jpm. Kui mõnele veebilehele sai sisse logida panga kaudu või seal sai panga kaudu maksta, oli see petturite jaoks märklaua all,“ selgitab „Luminor“ panga ekspert.

Riikliku küberjulgeolekukeskuse andmetel oli käesoleva aasta juulis DNS-tõkestuse keskmine päevane aktiveerumine ligikaudu 37 000 korda päevas. See tähendab, et nii mitu korda proovivad kasutajad iga päev ligi pääseda blokeeritud, potentsiaalselt ohtlikele veebilehtedele.

Kuidas end kaitsta

Esiteks kasuta otsingutulemusi ettevaatusega, kui sisened olulistele finantsteenuste või muude isiklike teenuste veebilehtedele. Nii internetipankade kui ka riigiasutuste aadresse on kõige turvalisem sisestada otse brauseri aadressiribale või salvestada need järjehoidjatena.

„Ärge kiirustage olulistesse kontodesse sisenemisel. Kasutage ainult ametlikke veebiaadresse, ärge klikkige pimesi otsingutulemustes esimestel viidetel, kontrollige alati aadressi brauseri aadressirealt,“ rõhutab L. Sadeckas.

Mida teha, kui andmed sattusid võltslehele

  • Võta viivitamatult ühendust oma pangaga. Pank saab ajutiselt peatada juurdepääsu internetipangale ja kontole ning aidata esitada taotlusi maksete tühistamiseks raha saaja pangale.
  • Vaheta kohe kõik juhtumiga seotud paroolid. Mitte üksnes internetipanga, vaid ka e-posti ja teiste kontode paroolid, kui nende andmeid küsiti.

Mida kiiremini tegutsed, seda suurem on võimalus kahju vähendada ja edasisi pettusi ära hoida.

Jaga seda artiklit
Facebook Kopeeri link Prindi
Jaga
Kommentaare pole

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Soovitame lugeda

Rahandus

Ar arvad, et oled kaval? Need allahindlused petavad kõiki

Kristjan Tamm
24. november
Rahandus

Aktsiaturg plahvatab, intressid kukuvad: mis saab Euroopast?

Kristjan Tamm
29. november
Rahandus

Eestlased tormavad allahindlustele juba enne algust

Indrek Rebane
29. november
Rahandus

Swedbanki uued reeglid šokeerivad: kliendid peavad teadma

Kristiina Ilves
11. detsember
Rahandus

Šokkeeriv tõde: kas varsti kaob sularaha igaveseks?

Kristjan Tamm
23. november
Rahandus

Šokiruojantys pokyčiai: kas nutiko lietuvių rahakotile?

Indrek Rebane
18. detsember
Rahandus

Sularaha šokeeriv tõde: kes tegelikult toidab varimajandust?

Rasmus Saar
29. november
Rahandus

Must reede võib muutuda aasta suurimaks veaks

Kristjan Tamm
25. november
MRM.EEMRM.EE
© 2025 Kogu sisu, kui ei ole märgitud muud allikat, kuulub MRM.EE ning selle kopeerimine ilma kirjaliku loata on keelatud.
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt
Tere tulemast tagasi!

Logige sisse oma kontole

Kasutajanimi või e-posti aadress
Parool

Unustasid parooli?

Pole liige? Registreeru