Veebikaubandus on saanud igapäevaelu osaks, kuid koos sellega kasvavad kiiresti ka petuskeemid, mis sihivad just neid ostlejaid, kes otsivad paremat hinda. Eestlased armastavad eriti sooduspakkumisi ning seda harjumust kasutavad osavalt ära kurjategijad, luues professionaalselt kujundatud, kuid võltsitud veebipoode.
Paljud sellised poed tegutsevad vaid mõne nädala, nende ainuke eesmärk on välja petta raha ettevaatamatutelt ostjatelt. Eksperdid rõhutavad, et ahvatlevad hinnad ja näilised suurmüügid panevad inimesed sageli unustama elementaarsed turvaprintsiibid. See on eriti ohtlik suurte ostupäevade eel, nagu must reede, või jõulude lähenedes, kui paljud kiirustavad kingitusi soetama.
Just sel ajal ilmubki kõige rohkem võltsitud veebilehti, mille ainuke eesmärk on teenida kasumit inimeste soovist raha säästa. Odav hind ei ole kunagi piisav põhjus müüjat usaldada ning soov saada kallis bränd eriti odavalt võib osutuda väga kulukaks veaks. Seetõttu on oluline teada, kuidas end kaitsta ja kuhu pöörduda, kui olete sattunud pettuse ohvriks.
Miks inimesed usaldavad petiseid nii kergesti?
Rahalise järelevalve ja rahapesu tõkestamise ekspertide sõnul muudab inimesi haavatavaks soov osta tuntud kaubamärk väga odava hinnaga. Pole vahet, kas ostjal on hea sissetulek või ta püüab lihtsalt säästa – madal hind töötab nagu konks. Petturid teavad seda ning loovad veebilehti, mis näevad usutavad välja: neil on logod, tootefotod, isegi näilised kliendiarvustused.
Suurim probleem on see, et paljud tarbijad ei märka märke, mis viitavad pettusele. Selgelt liiga madal hind, ebamäärased või sootuks puuduvad tagastustingimused, kahtlased välismaised arvelduskontod ja hiljuti loodud veebilehed on tugevad ohusignaalid. Kui pood on tegutsenud vaid nädal aega ning pakub mitu korda odavamaid tooteid kui teised, on risk ilmselgelt väga suur.
Teine levinud taktika on näilised “lõpumüügid”, millega kaasneb tugev emotsionaalne surve. Internet on täis lehti, mis kuulutavad “viimast võimalust enne sulgemist”. Selliste kampaaniate eesmärk on takistada teid olukorda kainelt analüüsimast ja suunata tegema hetkeemotsioonil põhinevaid oste.
Kuidas eristada päris e-poodi võltsist?
Tarbijakaitse spetsialistid rõhutavad, et usaldusväärsel e-poel on alati:
- selged ja arusaadavad tagastustingimused,
- kohalik või ametlik EL-is registreeritud ettevõtte arvelduskonto,
- tegevusajalugu, mida saab kontrollida (äriregister, varasemad arvustused jne).
Kui veebipoel puuduvad kontaktandmed või on need väga umbmäärased, on risk äärmiselt suur.
Enne ostu tasub alati kontrollida:
- veebilehe vanust,
- teiste kasutajate arvustusi ja tagasisidet,
- ettevõtte äriregistri andmeid,
- maksevõimalusi – kas on võimalik tasuda kauba kättesaamisel või kasutada turvalisi makselinke.
Kui ainus makseviis on ette-makse tundmatule kontole, on see selge signaal, et ost tuleks katkestada.
Mida teha, kui saadud kaup on praak või ei sobi?
Spetsialistid soovitavad alati esmalt pöörduda otse müüja poole. Üldjuhul on teil 14 päeva aega ostust taganemiseks, paljudel tuntud kaubamärkidel on isegi 30-päevane tagastusõigus. Kui toode teile ei sobi (näiteks vale värv või mudel), on teil õigus küsida toote vahetamist või raha tagastamist.
Kui müüja keeldub koostööst, tuleb pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Selleks on oluline säilitada:
- ostudokumendid (arved, tellimuskinnitused),
- kogu kirjavahetus müüjaga (e-kirjad, sõnumid),
- tõendid, et müüja keeldus probleemi lahendamast.
Kui ostukviitung on kadunud, võib tõendina sobida ka pangamakse väljavõte, kus on selgelt näha müüja nimi ja ostusumma.
Miks on kolmandate riikide platvormid riskantsed?
Ekspertide hinnangul on kolmandatest riikidest pärit kaupade – näiteks platvormidelt nagu Temu või Shein – puhul sageli probleemiks halb kvaliteet ning see, et tooted ei vasta EL-i ohutusnõuetele. Eesti (ega ka ükski teine EL-i riik) ei saa tarbijat tõhusalt kaitsta vaidluse korral ettevõttega, mis on registreeritud väljaspool Euroopa Liitu.
Suurim oht ei seisnegi alati rahalises kaotuses, vaid terviseriskides.
Paljudest sellistest toodetest on leitud:
- kantserogeenseid aineid,
- mürgiseid kemikaale plastikus,
- ohtlikke värvaineid,
- kahjulikke metalle ehtes ja moekaunistustes.
Ostjad rõõmustavad tihti madalate hindade ja “kingituste” üle, kuid ei mõtle sellele, et need tooted võivad olla ohtlikud otsesel kokkupuutel kehaga või isegi selle läheduses.
Kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi?
Eksperdid soovitavad alati eelistada tuntud ja usaldusväärseid poode ning vältida kolmandatest riikidest pärit tooteid, mis puutuvad otseselt kokku nahaga või on mõeldud kehale kasutamiseks. Eriti riskantsed on:
- kosmeetika,
- ehted ja odav moebižuterii,
- laste mänguasjad,
- kreemid, deodorandid ja muud kehahooldustooted.
Tuleb meeles pidada, et petiste sihtmärgiks pole ainult teie raha, vaid ka teie tervis. Seepärast ei tohiks kunagi ohverdada turvalisust üksnes madalama hinna nimel.
