Alkoholivaba õlu on kiiresti muutumas populaarseks valikuks nende seas, kes püüavad elada tervislikumalt. Üha rohkem inimesi näeb selles jooki, mis pakub justkui ideaalset kompromissi naudingutest loobumata, kuid samas vastutustundlikult käitudes. Esmapilgul tundub see tõesti peaaegu täiuslik lahendus.
Maitse on enamasti väga sarnane tavalisele õllele, sotsiaalne rituaal jääb alles ja riskid paistavad olevat väiksemad. Aga kas kõik on ikka nii roosiline, nagu reklaamides näidatakse? Tööstus pakub järjest laiema valiku alkoholivabu variante – alates klassikalistest pilsneritest kuni eksootiliste puuviljamaitseliste segudeni – kõik kas täiesti alkoholivabad või minimaalset alkoholisisaldust omavad.
Eesti ja Leedu poodides kuuleb üha sagedamini fraasi: „Võtan alkoholivaba – see on tervislikum.“ Just see sõna „tervislikum“ on muutunud võtmesõnaks, mis paneb paljudel inimesed sügavamalt mõtlemata valiku ära tegema. Paraku võib see olla ekslik eeldus.
Uurimistulemused seavad alkoholivaba õlle kahtluse alla
Rahvusvaheline uuring on heitnud varju sellele kiiresti populaarsust koguvale alternatiivile. Saksamaa ja USA teadlased otsustasid välja selgitada, kuidas alkoholivaba õlu tegelikult inimese organismi mõjutab, ning tulemused üllatasid isegi neid endid.
Mis tegelikult peitub alkoholivaba õlle pudelis?
Uuringus osales 44 tervet noort inimest. Nelja nädala jooksul jõid nad iga päev kas kaks 330 ml pudelit alkoholivaba õlut või ainult vett. Teadlased jälgisid osalejate vereanalüüse, et näha, kas selline harjumus mõjutab ainevahetust.
Selgus, et juba kaks pudelit alkoholivaba õlut päevas võivad märgatavalt tõsta veresuhkru taset. Organism reageeris sellele insuliini tootmise suurendamisega, mis viitab insuliiniresistentsuse kujunemisele – see on üks olulisemaid 2. tüüpi diabeedi riskitegureid.
Veelgi enam: osade õllesortide puhul ei mõjutanud need joogid üksnes veresuhkrut, vaid suurendasid ka triglütseriidide ja LDL („halva“) kolesterooli taset. Sellised muutused on otseselt seotud südame- ja veresoonkonnahaigustega, mis nõuavad igal aastal tuhandeid inimelusid üle kogu maailma.
Kõik alkoholivabad õlled ei ole ühesugused
Teadlased eristasid ka seda, millised alkoholivabad õlled avaldasid kõige kahjulikumat mõju. Eriti problemaatilisteks osutusid nisuõlled ning joogid, kuhu on lisatud puuviljamahlu või muid magusaid lisandeid. Nendes oli kõige rohkem suhkrut ning need mõjutasid vere näitajaid kõige tugevamalt.
Veidi parema tulemuse andsid klassikalised pilsner-tüüpi alkoholivabad õlled, eriti need, mille alkoholisisaldus oli kuni 0,5%. Ka nende mõju ei olnud siiski neutraalne – lihtsalt mõnevõrra väiksem. See tähendab, et isegi „tervislikum“ valik ei ole tegelikult riskivaba.
Oluline pole aga ainult mõju verele, vaid ka kalorite kogus. Alkoholivaba õlu võib sisaldada rohkem kaloreid kui paljud teised joogid. Kui seda tarbida regulaarselt, võib see soodustada kehakaalu tõusu, ülekaalu või isegi rasvumise teket.
Kas „alkoholivaba“ silt laseb end ära petta?
Paljud inimesed valivad neid jooke lootuses elada tervislikumalt. Siiski tasub meeles pidada: alkoholivaba ei tähenda riskivaba. Suhkur, kalorid ja peidetud lisaained võivad tervist mõjutada ka siis, kui jook ei sisalda tilkagi alkoholi.
Alkoholivaba õlu ei ole seega imeline lahendus, vaid pigem kompromiss, mis võib olla petlik. Enne kui muudate selle igapäevaseks harjumuseks, tasub hoolikalt läbi mõelda, mida te sellega saavutada loodate ja kas see on tõesti parim valik.
Kui eesmärk on tervislikum toitumine, tuleks vaadata laiemat pilti ning olla kriitiline. Oluline on lugeda mitte ainult suuri loosungeid pudeli esiküljel, vaid ka peenes kirjas infot etiketil. Tervise puhul ütlevad reklaamlauseid sageli vaid poole tõest – ülejäänu peitub detailides, mille avastamine on juba tarbija enda vastutus.
