Keskmine brutokuupalk Eestis kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,9%. Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis keskmine brutokuupalk 2075 eurot. Aastases võrdluses on palgakasvu tempo mõnevõrra aeglustunud.
Palgakasvu tempo ja sesoonsus
Statistikaameti analüütiku Sigrid Saagpaku sõnul jäi palgamuutuse protsent 2025. aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui tänavuse aasta teises kvartalis. Seevastu 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv 8,1%, mis näitab, et aastane palgakasv on aeglustunud.
Saagpakk selgitas, et teises kvartalis makstakse töötajatele tavaliselt rohkem lisatasusid – näiteks puhkusetasusid –, mistõttu on kolmanda kvartali keskmine palk reeglina madalam kui teises kvartalis.
Maakondade lõikes: kes teenib enim ja kes vähem
2025. aasta kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas kerkis palk aastaga 5,6% ning Tartu maakonnas 5%.
Palgakasv oli aasta võrdluses kõige kiirem Võru (8,1%) ja Põlva (7,8%) maakonnas. Kõige väiksem oli palgakasv Hiiu maakonnas, kus see piirdus 3,6%-ga.
Madalaim keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis Valga maakonnas (1549 eurot). Alla 1600 euro jäi keskmine palk ka Lääne (1588 eurot) ja Võru (1596 eurot) maakonnas.
Tegevusalad: kus makstakse kõige kõrgemat palka?
Varemgi eesotsas olnud tegevusalad püsisid palgatasemelt endiselt tipus. 2025. aasta kolmandas kvartalis oli kõrgeim keskmine brutokuupalk järgmistel tegevusaladel:
- info ja side – 3646 eurot;
- finants- ja kindlustustegevus – 3288 eurot;
- elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine – 2929 eurot.
Madalaima palgatasemega tegevusalad
Ka väiksema palgatasemega tegevusalad on jäänud varasemaga sarnaseks. Madalaim keskmine palk oli kolmandas kvartalis majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus see ulatus 1366 euroni.
Võrdlemisi madal oli palk ka järgmistel tegevusaladel:
- muud teenindavad tegevused – keskmiselt 1381 eurot;
- kinnisvaraalane tegevus – keskmiselt 1453 eurot.
Suurimad ja väikseimad palgamuutused tegevusalade kaupa
Saagpakk tõi esile, et suurim palgamuutus võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga oli elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal, kus palk kasvas koguni 15,3%. Tema sõnul on selline hüpe peamiselt seotud ettevõtete liikumisega erinevate tegevusalade vahel.
Silmatorkav oli palgakasv ka:
- töötlevas tööstuses – +7,7%;
- finants- ja kindlustustegevuses – +7,2%;
- ehituses – +7%.
Väikseim keskmise brutokuupalga muutus võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga toimus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal, kus palk kasvas 3,5%. Mõnevõrra tagasihoidlik oli palgakasv ka info ja side ning avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse tegevusalal, kus see jäi umbes 4% juurde.
Mediaanpalk: kui palju teenib „keskmine“ palgatööline?
Brutopalga mediaan on näitaja, millest pooled töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem. See annab parema ettekujutuse tavalise palgatöötaja sissetulekust kui aritmeetiline keskmine, mida mõjutavad tugevamalt väga kõrged palgad.
2025. aasta kolmandas kvartalis oli mediaanpalk 1722 eurot. Nagu keskmise brutopalga puhul, oli ka mediaanpalk kõrgeim:
- Harju maakonnas – 1925 eurot;
- Tartu maakonnas – 1768 eurot.
Madalaim mediaanpalk oli seevastu:
- Valga maakonnas – 1354 eurot;
- Võru maakonnas – 1358 eurot.
Palgatöötajate jaotus tegevusalade järgi
Kolmandas kvartalis töötas kõige rohkem palgatöötajaid töötlevas tööstuses, kus oli kokku 101 605 töötajat. Palgatöötajate arvult järgnesid:
- hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont – 88 964 töötajat;
- haridus – 65 919 töötajat.
