Eesti raamatukogu kui kolmas koht: miks kogukonna raamatukeskused on tähtsamad kui kunagi varem

Eesti avalikud raamatukogud ei ole enam ammu ainult raamaturiiulid ja vaiksed lugemissaalid. Viimastel aastatel on neist saanud kohad, kus kohtuvad eri põlvkonnad, korraldatakse õpitubasid, õpitakse keeli, mängitakse lauamänge ning isegi parandatakse katkiseid esemeid.

Rahvusvaheliselt räägitakse üha enam kolmandatest kohtadest: need on paigad, mis ei ole ei kodu ega töökoht, kuid kus inimesed saavad turvaliselt kokku, vahetada mõtteid ja olla osa kogukonnast. Eesti väikses ühiskonnas on raamatukogu üheks kõige kättesaadavamaks selliseks kohaks.

Raamatukogu roll Eesti ühiskonnas on muutumises

Raamatukogude seostamine üksnes laenutuse ja vaikse lugemisega on ajale jalgu jäänud. Eesti avalikud raamatukogud pakuvad üha enam mitmekesist programmi: alates laste lugemisklubidest kuni eakate nutiseadmete koolitusteni.

Samas on põhifunktsioon jäänud samaks: raamatukogu aitab hoida ja jagada teadmisi. Muutunud on vormid, kuidas seda tehakse. Lisaks raamatutele ja ajalehtedele on paljudes kohtades digilehed, e-raamatud, audiovisuaalsed materjalid ning tasuta ligipääs andmebaasidele.

Kolmas koht: mis see on ja miks see oluline on

Kolmanda koha mõiste kirjeldab avalikku ruumi, kus saavad vabalt kokku väga erinevad inimesed. See ei ole kauplus ega ametiasutus, kus peamine eesmärk on tehingute tegemine, vaid pigem sotsiaalne ja vaimne „vahejaam“ igapäevaelu rütmis.

Eestis täidavad seda rolli osaliselt kultuurimajad, noortekeskused ja kohvikud, kuid just raamatukogu on sageli kõige neutraalsem ja kõigile avatum. Sinna on tavaliselt lihtne sisse astuda ilma eelneva registreerimise või kuluka sissepääsutasuta.

Mida pakub kaasaegne Eesti raamatukogu lisaks raamatutele

Praktiline väärtus avalikes raamatukogudes on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Nii linnas kui maal võib sealt leida järjest enam teenuseid, mis aitavad igapäevaeluga toime tulla.

• Ligipääs arvutitele ja internetile, sealhulgas printimine ja skaneerimine
• Abi riiklike e-teenuste kasutamisel, näiteks avalduste esitamine või digiallkirja andmine
• Õpitoas toimuvad arvutikursused, keelekohvikud ja huviringid
• Üritused lastele ja noortele, alates ettelugemishommikutest kuni robootikaringideni
• Kohad, kus rahulikult töötada, õppida või videokõnesid pidada

Paljudes raamatukogudes on oma nurgake ka väikelastele, et vanemad saaksid samal ajal raamatuid valida või tööd teha. Mõnes kohas on loodud ka pisikesed näitusesaalid, kus saavad oma loomingut esitleda kohalikud kunstnikud ja kooliõpilased.

Kogukonna süda maal ja väikelinnades

Suurtes linnades on valikuvõimalusi rohkem, kuid Eesti maapiirkondades on raamatukogu sageli üks väheseid avalikke siseruume, kuhu igal inimesel on lihtne sisse astuda. See muudab raamatukogud eriti oluliseks just väiksemates asulates.

Seal toimivad raamatukogud tihti mitme rolli kandjatena: nad on ühtaegu lugemispaik, info- ja abipunkt, kohtumispaik ning vahel isegi kohaliku ajaloo mäluhoidja. Sageli tunneb raamatukoguhoidja oma küla või aleviku inimesi nimepidi ning oskab soovitada nii raamatut, teenust kui ka kohalikku kontaktisikut.

Digipädevus ja elukestev õpe

Tehnoloogilised muutused on pannud osa inimesi tundma, et maailm liigub liiga kiiresti. Raamatukogud aitavad seda lõhet vähendada, pakkudes just neile tuge, kes ei soovi või ei saa tasulistel koolitustel osaleda.

Tihti korraldatakse tasuta või sümboolse tasuga koolitusi, kus saab õppida nutitelefoni, tahvelarvuti ja arvuti kasutamist, interneti turvalisust ning e-teenuste kasutamist. Sellest on palju abi eriti eakamatele inimestele, kuid ka neile, kes vahetavad eriala või alustavad oma ettevõttega.

Noored raamatukogus: rohkem kui vaikne lugemissaal

Paljude noorte jaoks on raamatukogu koht, kus teha grupitöid, õppida eksamiteks või oodata trenni algust. Kui raamatukogu pakub meeldivat keskkonda, head internetti ja veidi paindlikumat lähenemist, saavad noored seda ruumi tõesti omaks võtta.

Üha rohkem raamatukogusid katsetab noortele mõeldud nurkade ja vaba aja tegevustega. Mitmel pool on laenutuses lauamängud, mängukonsoolid või loovtööks mõeldud materjalid. See ei vähenda raamatu rolli, vaid lisab juurde võimalusi, kuidas noored saaksid turvalises keskkonnas aega veeta.

Kuidas oma koduraamatukogu rohkem kasutusele võtta

Paljud eestlased külastavad raamatukogu endiselt harjumuspäraselt paar korda aastas, kuigi võimalused on laiemad. Mõned lihtsad sammud aitavad raamatukogust rohkem kasu saada ka siis, kui lugemisharjumus on ajapuuduse tõttu vähenenud.

• Uuri kohaliku raamatukogu kodulehte või sotsiaalmeediat, et teada saada ürituste ja koolituste kohta.
• Küsi raamatukoguhoidjalt soovitusi, kui ei tea, millest alustada, olgu selleks raamat, film või õppematerjal.
• Kasuta lugemissaalide ja kaugtöökohtade võimalust, kui kodus on raske keskenduda.
• Vaata, kas raamatukogu pakub e-raamatute ja audioraamatute laenutust, mida saab kasutada kodust lahkumata.
• Kaalu koos lastega regulaarset raamatukogupäeva, et toetada lugemisharjumuse teket ja hoida see elus.

Mida jälgida tulevikus

Eesti raamatukogude areng sõltub nii riiklikest otsustest, kohaliku omavalitsuse prioriteetidest kui ka kogukonna huvist. Tulevikus võib eeldada, et digiteenuste osa suureneb, kuid samas muutuvad olulisemaks ka füüsilised kohtumispaigad, kus päriselt kokku saada.

Lugejal tasub aeg-ajalt vaadata üle, mida tema koduraamatukogu juba praegu pakub. Sageli on üllatus suur, kui selgub, et tegemist ei ole enam pelgalt raamatutega täidetud toaga, vaid kaasaegse kogukonnakeskusega, mille uksest võib sisse astuda nii laps, tööealine kui ka eakas.