Kujutage ette olukorda: olete kodust lahkunud ja avastate, et rätik, habemenuga või hambahari jäi maha. Esmapilgul tundub loomulik võtta kellegi teise oma – mis seal ikka halba olla saab? Ent teadlased hoiatavad, et selline harjumus võib tervisele tõsist kahju teha.
Enamik vannitoatarbeid muutub ideaalseks kasvulavaks mikroobidele, kes suudavad püsida aktiivsena väga pikka aega ning põhjustada mitmesuguseid infektsioone. Uuringud näitavad, et bakterid, viirused ja seened võivad plastikul, metallil ja tekstiilidel elujõulisena püsida päevi, kuid, mõnikord isegi aastaid.
Näiteks hallitusseen Aspergillus võib püsida eluvõimelisena üle kuu aja ning teatud bakteriliigid suudavad ellu jääda mitu aastat. Vannituba – soe ja niiske keskkond – soodustab omakorda nende mikroorganismide kiiret paljunemist. Allpool on välja toodud kolm eset, mida teadlaste sõnul ei tohiks mitte kunagi jagada, isegi mitte kõige lähedasemate inimestega.
Rätik – bakterite lemmikpaik
Rätikud imavad endasse niiskust, naharakke ja mikroobe, mistõttu on need bakteritele suurepärane kasvulava. Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuring näitas, et kooli jalgpallurid, kes kasutasid ühiseid rätikuid, haigestusid kaheksa korda sagedamini bakterist Staphylococcus aureus põhjustatud infektsioonidesse.
See bakter ei põhjusta üksnes nahapõletikke või mädapõletikke, vaid võib viia ka eluohtlike seisunditeni, näiteks sepsiseni. Teises uuringus, kus jälgiti 150 leibkonda, selgus, et ühiste rätikute kasutamine suurendab oluliselt nakkuste levikut pereliikmete vahel. Isegi juhul, kui haigus ei avaldu, võib inimene jääda bakterikandjaks, mis omakorda soodustab antibiootikumiresistentsuse kujunemist.
Hambahari – tõhus viiruste levitaja
Hambaharjad on samuti ohtlikud jagamiseks, sest harjased vigastavad sageli igemeid ning nendele võib jääda veretilku. Seetõttu võib hambaharja jagamine edasi kanda verega levivaid viirusi, näiteks C-hepatiidi viirust.
Lisaks võib hambahari olla nakatunud herpesviirusega (Herpes simplex), mis põhjustab ohatisi, või Epstein-Barri viirusega, mis tekitab nakkuslikku mononukleoosi (nn „näärmepalavik“). Uuringud näitavad, et need viirused püsivad plastpindadel aktiivsena 2–6 päeva. Hambaharjadelt leitakse sageli ka baktereid, nagu Staphylococcus, E. coli või Pseudomonas.
Habemenuga – infektsioonirisk läbi pisikeste haavade
Habemenuga on üks ohtlikumaid esemeid, mida teistega jagada. Isegi väga väikesed sisselõiked või marrastused raseerimisel võivad muutuda väravaks infektsioonile. Ühise habemenuga kasutamine võib levitada hepatiidiviiruseid või inimese papilloomviirust (HPV), mis põhjustab tüükaid ja muid nahamuutusi.
Samuti suudavad mikroorganismid metallpindadel elus püsida pikka aega. Dermatoloogid on ühel meelel: igaühel peaks olema oma isiklik habemenuga. Selle jagamine võib kaasa tuua nii naha- kui ka süsteemsete infektsioonide tekke.
Kellele on oht kõige suurem?
Suuremasse riskirühma kuuluvad inimesed, kelle nahk on kahjustatud – näiteks sisselõigete, kriimustuste või nühkimisvigastuste tõttu –, sest nii pääsevad mikroobid kergemini vereringesse. Suurem oht on ka neil, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud: imikutel, eakatel, immuunsust pärssivaid ravimeid tarvitajatel või teise tüübi diabeeti põdevatel inimestel.
Kuigi üksik juhuslik laenamine ei pruugi haigust põhjustada, võib pidev nende esemete jagamine tuua kaasa tõsiseid ja pikaajalisi tagajärgi. Seepärast rõhutavad spetsialistid, et igal inimesel peaks olema oma rätik, habemenuga ja hambahari. See on lihtne, kuid ülimalt oluline samm oma tervise kaitsmiseks.
