Digiajastul, mil socialaalsed võrgustikud kujundavad meie harjumusi, arvamusi ja isegi emotsionaalset enesetunnet, võib kaubamärkidele ja sisuloojatele tunduda „viirusliku“ (ingl. viral) video loomine lõbus ja orgaaniline viis soovitud sõnumi levitamiseks. Eksperdid hoiatavad siiski, et kuigi viiruslik sisu võib pakkuda inspiratsiooni ja rõõmu, võib liigne selle tarbimine mõjutada meie emotsionaalset tasakaalu.
Mis teeb viirusliku video eriliseks?
„Tele2“ digitaalse sisu juht Justina Antropik selgitab, et viiruslikke videoid iseloomustab eelkõige ulatuslik levik, madalad kulud ja kõrge kaasatus.
„Viiruslikud (ingl. viral) videod jõuavad väga paljude inimesteni. Need võivad internetis levida kui tuli ning koguda lühikese ajaga miljonite vaatajate tähelepanu. Õnnestumise korral võib see olla erakordselt soodne viis reklaamimiseks.
Loome ühe video ja vaatajad levitavad seda ise – justkui oleks sul suur turundustiim ilma lisakuludeta. Viiruslikud klipid on kaasahaaravad – need võivad olla naljakad, ootamatud või liigutavad, mistõttu inimesed mitte ainult ei vaata, vaid ka jagavad neid. Nii jääb ka kaubamärk neile kauemaks meelde,“ selgitab J. Antropik.
Emotsioonid kui tähelepanu magnet
Meditsiinipsühholoog ja MTÜ „Jaunimo linija“ vabatahtlik Gabrielė Lubauskaitė rõhutab, et just emotsionaalne intensiivsus on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed veedavad internetis nii palju aega.
„Meie tähelepanu köidab loomupäraselt sisu, mis tekitab tugevaid tundeid. Mõni muljet avaldav või valus lugu äratab uudishimu, puudutab sisemiselt, võib liigutada pisarateni või panna naeratama. Teiste lood köidavad seetõttu, et neis ära tunneme omaenda tundeid – kaotust, igatsust, rõõmu või lootust. Isegi kui kogemus ei ole meie oma, on emotsioon universaalne – me justkui „elame selle koos läbi“,“ selgitab G. Lubauskaitė.
Kartide erinevused ja emotsionaalne koormus
Psühholoogi sõnul on meie emotsionaalsed reaktsioonid sisule küll üldjoontes universaalsed, kuid nende tugevust mõjutavad nii vanus kui ka sotsiaalne kogemus.
„Nooremad inimesed, kes on kasvanud koos sotsiaalmeediaga, näevad seda loomuliku suhtluskanalina. Vanemad kasutajad on kalduvamad sisu ratsionaalsemalt hindama, kuid ka nende jaoks võib sellel olla väga tugev emotsionaalne mõju. Oluline on mõista, et iga põlvkond tuleb sotsiaalmeediasse oma tundlikkuse piiridega,“ ütleb G. Lubauskaitė.
Ta rõhutab, et liiga suur kurva või emotsionaalselt raske sisu tarbimine võib avaldada kahjulikku mõju vaimsele tervisele.
„Võõraste inimeste raskuste kaasaelamine internetis tähendab seda, et võtame endale ka nende emotsionaalse koorma. Pikas plaanis võime hakata elama teiste lugude kaudu rohkem kui omaenda elu, võrreldes oma igapäeva ekraanil nähtavaga. See võib tekitada ebameeldivaid tundeid,“ hoiatab psühholoog.
Tehnoloogia aitab, kuid ei asenda inimlikku kontakti
Mõlemad ekspertid nõustuvad, et tehnoloogia ja tehisintellekt suudavad täna palju – alates isikupärastatud soovitustest kuni emotsionaalse sisu analüüsini. Ometi on neil selged piirid.
„Tehnoloogiad oskavad meie emotsioone ära tunda ja võivad isegi soovitada pausi või anda mõne nõuande, kuid need ei suuda pakkuda tõelist mõistetuks olemise kogemust. Vestlus teise inimesega on teistsugune – see annab tunde, et sind kuulatakse ja et sa oled kellelegi oluline,“ ütleb G. Lubauskaitė.
„Nii nagu hoolitseme oma füüsilise tervise eest, peaksime samamoodi hoidma ka vaimset tervist – sealhulgas mõtlema sellele, millist sisu me tarbime. Teadlik suhtumine sotsiaalmeediasse aitab vältida läbipõlemist, ärevust ja pideva võrdlemise lõksu sattumist,“ lisab J. Antropik.
Digihügieen – vältimatu tänapäeva ühiskonnas
J. Antropiku sõnul on vastutustundlik sisu loomine ja tarbimine muutumas uueks emotsionaalse heaolu näitajaks.
„Ettevõtted, mis loovad sisu vastutustundlikult – soodustades positiivseid emotsioone, kogukonnatunnet ja tegelikku väärtuse loomist – saavutavad mitte ainult paremaid tulemusi, vaid tugevdavad ka usaldust oma kaubamärgi vastu. „Tele2“ sotsiaalmeedia sisu vaadeldes näeme, et parimaid tulemusi annab just see, mis pakub meelelahutust, rikastab või innustab,“ selgitab ta.
