Oled ilmselt kuulnud, et hommikusöök on päeva kõige olulisem toidukord, kuid ometi jätavad paljud inimesed selle hommikuti vahele. Seda tehakse tihti kiirustades, püüdes kaloreid kokku hoida või lihtsalt seetõttu, et ei tunta nälga. Selline otsus võib aga olla palju ohtlikum, kui esmapilgul paistab. Uuemad uuringud näitavad, et see harjumus mõjutab otseselt südant ja veresooni.
Võid mõelda, et hommikune nälg on täiesti normaalne või et hommikusöögist loobumine aitab justkui „kaloreid säästa“. Organism tajub seda aga hoopis stressina. Kui keha ei saa hommikul toitu, aktiveeruvad hormoonid, mis tekitavad pingeseisundit ja kõikumisi veresuhkru tasemes. Need protsessid on tõsiseks väljakutseks südamele ja veresoonele, isegi kui enesetunne alguses näib korras.
Seepärast hoiatavad üha rohkem arste, et hommikusöögi eiramine ei ole süütu harjumus. See mõjutab südame tööd, närvisüsteemi, suhkru ainevahetust ning ka pikaajalist vererõhu kontrolli. Allpool saad teada, miks hommikune söömata jätmine on nii ohtlik ja kuidas mõned lihtsad muudatused võivad su enesetunnet märgatavalt parandada.
Miks hommikusöögi vahelejätmine tõstab vererõhku
1. Põletik organismis
Esimene probleem on suurenenud põletik. Uuringud näitavad, et inimestel, kes jätavad hommikusöögi pidevalt vahele, on veres kõrgem C-reaktiivse valgu ja teiste põletikunäitajate tase. See tähendab, et keha on kroonilises sisemises pingeseisundis, mis kahjustab aja jooksul veresoonte seinu. Nõrgestatud ja põletikust mõjutatud veresooned reageerivad vererõhu muutustele palju kiiremini ja järsemalt.
2. Hormonaalne tasakaalutus
Teine põhjus on hormoonide tasakaalu häirumine. Kui sa hommikul ei söö, langeb veresuhkru tase ning organism hakkab tootma adrenaliini ja kortisooli. Need on stressihormoonid, mille liigne hulk põhjustab veresoonte ahenemist, tõstab südame löögisagedust ja soodustab vererõhu tõusu. Teisisõnu hakkab keha toimima nii, nagu oleks sattunud kriisiolukorda, kuigi oled lihtsalt ühe toidukorra vahele jätnud.
3. Päevase rütmi segi ajamine
Kolmas probleem on päevase energiatasakaalu rikkumine. Kui sa ei saa hommikul energiat, tõuseb enne lõunat märgatavalt näljahormoonide tase. See ei tekita mitte ainult ärrituvust ja keskendumisraskusi, vaid ka tugevat soovi kiiresti energiat „tagasi teha“. Sellises olukorras valitakse enamasti töödeldud, soolane või magus toit, mis tõstab vererõhku hetkega ja koormab südant tunduvalt rohkem.
4. Puuduvad olulised mineraalained
Hommikusöögi vahelejätmisel ei saa organism ka vererõhu seisukohalt tähtsaid mineraale. Kaltsium, kaalium ja magneesium on hädavajalikud normaalsele südamerütmile ja veresoonte toonusele. Ilma nendeta muutub keha stressile ja vererõhu kõikumisele palju vastuvõtlikumaks.
Mida hommikul süüa, et kaitsta südant
Kui soovid vältida vererõhu suuri kõikumisi ja hoida energiataset ühtlasena, peaks hommikusöök olema tasakaalus. Peamine eesmärk on anda kehale toitaineid, mis aitavad hoida veresuhkru stabiilsena ja rahustavad närvisüsteemi. Eriti olulised on siin valgud, tervislikud rasvad ja kiudained.
Väga hea valik on soe kaerahelbepuder puuviljade, pähklite või seemnetega. See vabastab energiat aeglaselt, hoiab kõhtu kauem täis ning varustab organismi magneesiumi ja kaaliumiga.
Kui eelistad toekamat einet, sobib hästi täisteraleival avokaadoga muna. See annab kehale südamesõbralikke rasvu ja kvaliteetseid valke, mis toetavad nii südant kui veresooni.
Kergema variandina sobib paks roheline smuuti, kuhu on lisatud spinatit, banaani, marju ja linaseemneid. Selline jook varustab keha vitamiinidega, aitab hoida kiudainete tasakaalu ning tekitab pikemaajalisema täiskõhutunde.
Oluline on vältida väga rasvaseid ja soolaseid hommikusööke. Kiirtooted ja „valmishelbed“ sisaldavad sageli nii palju soola, et üks portsjon võib anda juba üle poole päevanormist. Sellisel juhul on vererõhu tõus peaaegu vältimatu.
Mida veel hommikuti vältida
Inimesed ei pane tihti tähele, et ka kehv uni tõstab vererõhku. Ebaregulaarne või vähene puhkus aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi, mis vastutab „võitle või põgene“ reaktsiooni eest. Kui alustad hommikut juba pinges olekus, võimendab hommikusöögi vahelejätmine seda mõju veelgi.
Teine oluline tegur on töödeldud hommikusöökide levik. Kiirsaiad, soolased suupisted või suhkrurikkad hommikuhelbed annavad küll lühiajaliselt energiat, kuid põhjustavad seejärel järske insuliinitõuse ja lisakoormust südamele. Sellised valikud on eriti ohtlikud inimestele, kellel on eelsoodumus kõrge vererõhu ehk hüpertensiooni tekkeks.
