Raha on paarisuhtes üks tundlikumaid teemasid – sageli tekitab see rohkem pinget kui igapäevased majapidamismured. Iga viies leedulane tunnistab, et varjab oma sissetuleku või kulutuste suurust partneri eest. Erinev suhtumine rahasse tuleneb tihti sellest, mida raha igaühele sümboliseerib: ühe jaoks on see turvalisuse ja stabiilsuse garantii, teise jaoks aga vabadus ning võimalus elada oma äranägemise järgi.
Kui käitumiserinevusi ei õnnestu kokku sobitada, muutub raha mitte ainult praktiliseks, vaid ka emotsionaalseks suhte proovikiviks. Raha pole pelgalt number pangakontol – igale inimesele on selle tähendus isiklik ja eriilmeline. Mõnele annab raha turvatunde ja kontrolli – mida rohkem sääste, seda kindlam on enesetunne.
Teisele seostub raha vabaduse ja võimalusega oma ideid ellu viia. Erinevad väärtused ja suhtumine rahasse võivad viia selleni, et ühte ja sama vajadust – näiteks mugavust – rahuldab üks partner raha kogudes, teine aga seda kulutades.
Meie suhtumist rahasse mõjutab tugevalt ka see, millist eeskuju oleme lapsepõlves kodus näinud ja millise suhte oleme rahaga endale ise kujundanud. Raha võib kergesti saada tõsiseks tüliallikaks. Sageli ei vaielda mitte selle üle, kes kui palju teenib, vaid pigem erineva hoiakuga raha ja rahakasutuse suhtes.
Igast viiendast saab saladusehoidja
Eriti palju pingeid tekib siis, kui raha muutub suhtes tabuteemaks. SEB panga uuring näitas, et 21% leedulastest varjab oma sissetuleku või kulude suurust oma partneri eest. Veel umbes 12% elanikest ei usalda oma partnerit täielikult rahaasjade ja nende korraldamise osas. See tähendab, et märkimisväärne osa paaridest väldib rahast avatult rääkimist.
Miks tekib vajadus infot kõige lähedasema inimese eest varjata? See on tegelikult üsna loomulik – paljud kardavad, et neid ei mõisteta, neid süüdistatakse või nad peavad kogema ebameeldivaid emotsioone. Kui partner tunneb, et ausus ei too kaasa toetust, vaid hukkamõistu (näiteks tema meelest liiga suurte kulutuste tõttu), püüab ta sellist olukorda vältida.
Seepärast tasub rahateemalisi vestlusi alustades keskenduda mõistmisele ja toetamisele, mitte hinnangutele. Oluline on mitte vaadata partneri rahakäitumist ainult läbi oma uskumuste prisma, vaid püüda aru saada tema vajadustest ja hirmudest.
Kuidas kulusid jagada?
Paljud kõige teravamad konfliktid tekivad siis, kui partnerid pole ausalt ja konkreetselt kokku leppinud, kuidas ühiseid rahaasju hallata. Pingeid on ka siis, kui raha justkui käsitletakse ühiselt, kuid reegleid pole selgelt sõnastatud ega regulaarselt üle vaadatud.
Näiteks lepivad paarid mõnikord pikemat jutuajamist vältides kokku, et üks maksab kommunaalkulud ja teine toidukulud. Alguses tundub see toimivat, kuid aja jooksul – näiteks toiduhindade tõustes – võib üks partneritest tunda end ebamugavalt, sest tema kulud kasvavad märksa kiiremini.
Sarnane olukord tekib siis, kui üks partner järjepidevalt säästab ja investeerib, teine aga sellele ei mõtle. Kui mõne aja pärast on vaja teha suuremaid ühiseid oste ja sääste on kogunud vaid üks pool, võib tekkida konflikt küsimusega, miks teine seni raha kõrvale ei pannud.
Enamikule paaridest tuleb kasuks aus arutelu selle üle, kuidas kulusid jagada. Üks tõhusamaid viise on:
- arvutada kokku ühised perekulud ja hinnata nende vajalikkust;
- jagada kulud proportsionaalselt partnerite sissetulekute järgi.
Näiteks kui üks partner teenib teisest 20% rohkem, võiks ta panustada pere eelarvesse samuti 20% suurema summaga. Nii tekib õiglasem ja mõlemale osapoolele vastuvõetav süsteem.
Kutsuge partner rahakohtingule
Kui üks partneritest säästab ja investeerib regulaarselt ning teisel puudub selle vastu igasugune huvi, tasub arutada, kuidas kogute raha pere tulevikuplaanide jaoks. Võimalik, et rahateemadest huvitatud partner võtab enda kanda ka ühiste investeeringute haldamise ning annab regulaarselt – näiteks kord kuus – teisele poolele ülevaate, mis pere investeeringutega toimub.
Aja jooksul võib selline praktika teist partneritki huvitama hakata ning ta soovib proovida oma isiklikke sääste investeerida. Kui tajute, et teie raha-alased hoiakud on erinevad, on kõige olulisem mitte süüdistada, vaid soodustada avatud vestlust ja püüda teineteist mõista.
Selleks, et rahateemad ei muutuks suhte „kohustuslikuks pahaks“, tasub luua ühine rituaal – näiteks regulaarne „rahakohting“. Kord kuus või kord kvartalis võite koos üle vaadata pere eelarve ja investeeringud, arutada ühiseid eesmärke ja jagada ideid.
Avatud dialoog kasvatab vastastikust usaldust, tugevdab partnerlustunnet ja aitab pingeid ennetada. Mida läbipaistvam ja mõistvam on paarisuhe rahaasjades, seda tugevamaks muutub suhe nii rahalises kui ka emotsionaalses mõttes.
Lisaks võtavad lapsed kiiremini omaks harjumuse raha säästa ja investeerida, kui nad näevad vanemaid rahaasjades ühtsena tegutsemas ning näevad, et raha üle saab rahulikult ja avatult arutada.
