Marsi on kaua peetud kuivaks ja peaaegu täiesti veeta maailmaks. Selline ettekujutus on juurdunud mitte ainult avalikkuses, vaid ka teadlaste seas, tuginedes seni kogutud vaatlustele. Uued orbiidil töötavate sondide mõõtmised sunnivad aga uuesti läbi mõtlema, kui palju vett võib tegelikult planeedi pinna all peituda.
Mars – kunagine Maa-sarnane maailm?
Viimastel aastatel pööratakse üha rohkem tähelepanu mõttele, et Punane planeet võis kunagi olla Maale märksa sarnasem. Paar miljardit aastat tagasi võisid seal voolata jõed ja laiuda järved, luues soodsad tingimused ka elu tekkeks. Seetõttu süütab iga vihje tänapäevastele veevarudele korraga nii teadusliku uudishimu kui ka tulevase koloniseerimise lootused.
Euroopa sond „Mars Express“ raputab seniseid arusaamu
Neid lootusi on eriti tugevdanud Euroopa Kosmoseagentuuri sond Mars Express. Selle radar uurib sügavuti Marsi lõunapoolset jäämütsi ja võimaldab piiluda piirkondadesse, kuhu optilised seadmed ei ulatu. Just nende uuringute käigus saadi ootamatuid signaale, mis võivad viidata vedela vee olemasolule jää all.
Gilus radariuuring: „MARSIS“ tulemused
Mars Expressi pardal töötav instrument MARSIS on mõeldud Marsi aluspinna ja ionosfääri uurimiseks. Saates välja radariimpulsse ja mõõtes nende peegeldusi erinevatelt kihtidelt, saab otsustada sealsete materjalide omaduste üle. Nii avastatigi eriti tugeva peegeldusvõimega tsoon umbes 19 kilomeetri laiuses piirkonnas lõunapoolse jäämütsi põhjaosas.
Teadlased märkasid, et nende peegelduste iseloom erineb ümbritsevatest aladest. Signatuur meenutab seda, mida oodatakse olukorras, kus jää all on lõksus vedel vesi. Kui selline tõlgendus kinnitust leiaks, tähendaks see, et Mars ei ole sugugi vaid kuiv ja veest tühjaks jäänud planeet, nagu aastakümneid arvati.
NASA vasturadar „SHARAD“ püüab leidu kinnitada
Samal ajal rõhutavad spetsialistid, et vedela vee püsimine Marssi polaaraladel on äärmiselt keeruline, sest temperatuur on seal väga madal. Selleks, et vesi ei jäätuks, peaks see asuma kas geotermiliste soojusallikate läheduses või olema väga soolane.
„MARSIS-e“ järelduste kontrollimiseks kasutati NASA sondi Mars Reconnaissance Orbiter, millel on samuti radar nimega SHARAD. Varem ei suutnud see piisavalt sügavale lõunapoolse jäämütsi alla vaadata, mistõttu tehti sondiga erimanööver – seadet pöörati ligikaudu 120 kraadi võrra tema lennutelje suhtes. See võimaldas radaril tungida sügavamale, kuid senised andmed ei ole suutnud Euroopa sondi registreeritud signaale kinnitada.
Seetõttu on vaja täiendavaid mõõtmisi ja põhjalikumat analüüsi, enne kui saab kindlalt öelda, kas jää all on tõepoolest vedel vesi või selgitab nähtust mõni muu geoloogiline või füüsikaline protsess.
Vee tähtsus: elu võimalus ja tulevased missioonid
Ka ebakindluse tingimustes on sellised radaritulemused äärmiselt olulised. Vedel või tugevalt soolane vesi jää all võiks pakkuda keskkonda, kus saavad jätkuda keemiliselt aktiivsed protsessid ja potentsiaalselt ka mikroobne elu. See teeb sellest ühe Marsi uurimise võtmeküsimuse.
Tulevaste inimmissioonide jaoks oleks selline veevaru väga väärtuslik ressurss, sest vett on vaja nii elutegevuse ülalhoidmiseks kui ka raketikütuse tootmiseks. Praegu on see veel vaid hüpotees, kuid see näitab, et Mars peidab endiselt palju saladusi, mille paljastamine jääb järgmiste missioonide ja uurimisprojektide hooleks.
