Teadlased on avastanud ootamatu liitlase võitluses ühe ohtlikuma haiguse – vähi – vastu. See on taimne viirus, tuntud kui lehmherne mosaiikviirus (CPMV), mida leitakse looduslikult mustviljalistes hernestes.
Kuigi see viirus ei nakata inimese organismi, suudab see aktiveerida immuunsüsteemi nii, et keha muutub valmis vähirakke ära tundma ja hävitama. California ülikooli San Diegos teadlased koos USA Riikliku Vähiinstituudi spetsialistidega on märganud, et CPMV viirusel on erilised omadused, mis eristavad seda teistest taimsetest viirustest.
Immuunsüsteemi kahekordne aktiveerimine
Uurimistöö näitas, et see viirus suudab stimuleerida nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsust, mis on ülioluline organismi pikaajaliseks kaitseks kasvajate vastu. Viirus ei käivita üksnes otsest immuunrakkude vastust, vaid aitab kujundada ka nn immuunmälu – võimekust ära tunda ja hävitada vähirakke ka siis, kui need korduvad või tekivad mujal kehas.
Katseid tehti mitte ainult laboriloomade, vaid ka vähki põdevate koertega. Kui viirus süstiti otse kasvajasse, suundusid sellesse piirkonda neutrofiilid, makrofaagid ja looduslikud tapjarakud – immuunrakud, mis alustasid kasvaja koe hävitamist.
Samaaegselt aktiveeriti ka B- ja T-rakud, mis loovad pikaajalise immuunvastuse ja õpivad ära tundma vähirakke kogu organismis. See tähendab, et üks kohalik sekkumine võib kaasa tuua kogu keha hõlmava kaitse.
Miks on see viirus nii eriline?
Üks tähtsamaid küsimusi, millele teadlased vastust otsisid, oli: miks on CPMV nii tõhus, samal ajal kui sellega sarnased viirused sellist mõju ei avalda? Võrdluseks uuriti teist taimset viirust – CCMV-d, mis on CPMV-ga sarnane nii suuruse, struktuuri kui ka võime poolest siseneda inimese immuunrakkudesse.
Selgus, et nende toime organismis on põhimõtteliselt erinev. CPMV tekitab tugeva interferoonide reaktsiooni, mida peetakse üheks tõhusamaks looduslikuks mehhanismiks vähi vastu võitlemisel.
Oluline erinevus seisneb ka selles, kuidas viiruste geneetiline materjal inimese rakkudes töödeldakse. CPMV RNA püsib rakkudes kauem ja jõuab endolüsosoomidesse – raku osadesse, kus aktiveeritakse võtmetähtsusega immuunretseptorid. Just siin käivitub TLR7 signaalirada, mis on oluline nii viiruste kui ka vähi vastases kaitses.
CCMV seevastu sellesse punkti ei jõua ning seetõttu jääb selle mõju organismile oluliselt piiratumaks.
Odav, taimedes toodetav ravivõimalus
Veel üks CPMV oluline eelis on see, et selle tootmine ei nõua keerulist tehnoloogiat. Viirust saab toota tavalistes taimedes, kasutades vaid päikest, mulda ja vett. See muudab selle raviviisi mitte ainult tõhusaks, vaid ka kättesaadavaks ja majanduslikult jätkusuutlikuks.
See on eriti tähtis, arvestades vähiravi väga suuri kulusid üle kogu maailma. Teadlased valmistuvad praegu intensiivselt järgmiseks sammuks – kliinilisteks katseteks inimestega.
Uuringut juhtinud professor Nicole Steinmetz sõnul on praegune töö näidanud, kuidas CPMV toimib ja miks see nii tõhus on. Järgmine ülesanne on leida sobivaim ravivorm, tagada selle efektiivsus ja ohutus. Loodetakse, et lähitulevikus saab sellest looduslikust, taimedest pärinevast viirusest uus võimas vahend onkoloogias.
Viirus kui vaenlasest liitlane
See avastus muudab põhjalikult senist arusaama viirustest. Seni on neid peamiselt peetud haiguste põhjustajateks, kuid CPMV näitab, et õigesti suunatuna võivad viirused muutuda ravimiks.
See on inspireeriv uudis mitte ainult teadlastele, vaid ka miljonitele inimestele üle maailma, kes otsivad tõhusamaid, kättesaadavamaid ja vähem toksilisi ravivõimalusi. Viirus, mis ei võitle meie vastu, vaid võitleb meie eest, võib osutuda üheks olulisemaks läbimurdeks kaasaegses meditsiinis.
