Teadlased on avastanud, et loovtegevus ei paranda üksnes tuju, vaid võib ka bioloogilisel tasandil aju nooremaks muuta. Ajakirjas Nature Communications avaldatud värske uuring näitas, et inimesed, kes tegelevad regulaarselt selliste hobidega nagu tantsimine, muusika, joonistamine või isegi arvutimängud, omavad omaealistest „nooremaid“ ajusid.
Uuringus osales üle 1200 inimese kümnest riigist ning tulemused üllatasid isegi teadlasi endid. Mida sagedamini inimene loovasse tegevusse panustas ja oma oskusi arendas, seda aeglasemalt tema aju vananes. Need hobid osutusid mõjusamaks kui paljud kallid teraapiad või treeningprogrammid.
Uurijad rõhutavad, et loovus toimib ajule kui loomulik „treeningsaal“, tugevdades närvirakkudevahelisi ühendusi ja arendades õppimisvõimet. Ja mis peamine – sellise mõju saavutamiseks ei pea olema professionaal ega kunstnik.
Tango, muusika ja arvutimängud
Teadlased kasutasid niinimetatud „ajukellasid“ – tehisintellektil põhinevaid mudeleid, mis hindavad bioloogilise ja tegeliku vanuse vahet. Analüüsiti nelja rühma osalejaid: tango tantsijaid, muusikuid ja lauljaid, joonistajaid ning strateegilisi arvutimänge mängivaid inimesi.
Kõigi nende tegevuste mõju ajule oli positiivne, kuid parimad tulemused olid tango tantsijatel. Nende aju oli keskmiselt umbes seitse aastat „noorem“ kui nende tegelik vanus. Uurijate sõnul selgitab seda asjaolu, et tango nõuab korraga koordinatsiooni, planeerimist, õppimist ja sotsiaalset suhtlust – kõike seda, mis tugevdab kognitiivseid võimeid.
Ajunoorus ei sõltu andekusest
Teine katseetapp näitas, et kasu on võimalik saada ka täiesti nullist alustades. Kahekümne neljale osalejale õpetati mängima strateegiamängu StarCraft II, kontrollrühm aga mängis kaardimängu Hearthstone. Mõne nädala möödudes oli esimese rühma aju bioloogiline vanus keskmiselt 3 aastat vähenenud.
Uuringu kaasautor dr Agustín Ibáñez selgitab, et loov tegevus – isegi virtuaalses keskkonnas – treenib mõtlemist, planeerimist ja otsuste langetamise oskust. Teisisõnu: „sa ei pea olema Da Vinci, et kogeda loovuse tervistavat mõju“.
Loovus kui looduslik teraapia
Teadlased rõhutavad, et loovad hobid aktiveerivad eriti tugevalt aju piirkondi, mis vastutavad õppimise, mälu ja mõtlemise paindlikkuse eest. Isegi lihtsad tegevused, nagu leiva küpsetamine, ukulele mängimine või uue keele õppimine, toimivad kognitiivse treeninguna.
Uurijate järeldus on selge: kõige olulisemad on nauding ja regulaarsus. Aju noorendab mitte tulemus ise, vaid protsess – see, kui inimene on tegevusse haaratud, õpib ja naudib loovust. Kui oled juba ammu mõelnud uue hobi alustamisele, on see uuring suurepärane põhjus lõpuks pihta hakata.
Loovus kui võti pikaealisusse
Loovtegevuse mõju ei piirdu üksnes mõtlemisvõimega, vaid ulatub ka emotsionaalse terviseni. Teadlased märgivad, et inimesed, kes tegelevad regulaarselt loominguliste või intellektuaalsete tegevustega, kannatavad harvem depressiooni all ja kogevad vähem stressi.
Seega, kui soovid aeglustada aju vananemist, tantsi, mängi muusikat, joonista või mängi. Loovus ei arenda üksnes oskusi, vaid noorendab aju reaalselt, näidates, et noorus võib olla pigem tegevuse kui vanuse küsimus.
