Mõnedel inimestel on hämmastav võime meelde jätta nägusid ka aastaid hiljem. Neid inimesi nimetatakse superäratundjateks ning nende oskused ületavad tavalist mälu võimekust mitmekordselt. Nüüd on teadlased lõpuks hakanud mõistma, milles nende erakordne anne tegelikult seisneb.
Uus Austraalias tehtud uuring näitab, et need inimesed ei mäleta nägusid ei intensiivsemalt ega ka mitte kauem – nad lihtsalt vaatavad „nutikamalt“. Nad keskenduvad automaatselt neile näojoontele, mis eristavad konkreetset inimest teistest kõige selgemini. See toimub ilma teadliku pingutuseta, justkui kaasasündinud refleksina.
Neile, kes loodavad seda oskust nipina juurde õppida, ei ole uudised kuigi rõõmustavad. Teadlased rõhutavad, et superäratundmine ei ole treenitav oskus. See on loomulik viis nägusid näha ja töödelda alates esimesest pilgust.
Superäratundjad ja nende pilk
Uuringus kasutati silmade liikumist jälgivat tehnoloogiat, et näha, kuhu osalejad uute nägude vaatamisel esmalt pilgu suunavad. Selgus, et superäratundjad fokusseerivad kiiresti detailidele, mis annavad inimese näole kõige iseloomulikuma ilme. See aitab neil luua juba esimesest pilgust täpsema vaimse kujutise vaadeldavast näost.
Teadlased andsid kogutud pilguandmed edasi tehisintellekti mudelitele, mis olid treenitud nägude järgi inimesi ära tundma. Ilmnes, et algoritmid töötasid täpsemalt siis, kui nad kasutasid superäratundjate pilgu liikumise mustreid, mitte aga tavainimeste omi. See viitab sellele, et erinevused nägude äratundmise võimes tekivad juba nägemissüsteemi kõige varasemas tööetapis.
Uued leiud muudavad varasemaid arusaamu
Varasemad uuringud olid näidanud, et superäratundjad justkui jaotavad näo mõttes osadeks ning aju seob need seejärel kokku selgeks tervikpildiks. Nii kummutati kunagine eeldus, et parim viis on vaadata nägu ainult tervikuna. Viimane uuring kinnitab seda lähenemist veelgi tugevamalt.
Teadlaste sõnul märkavad superäratundjad intuitiivselt neid näojooni, mis eristavad üht inimest teisest kõige enam. Seda võib võrrelda karikatuuriga, kus liialdatakse kõige silmatorkavamaid jooni, et äratundmine muutuks lihtsamaks. Superäratundjad teevad midagi sarnast täiesti loomulikul, teadvustamata viisil.
Mida see õpetab tehnoloogiale?
Need avastused võivad aidata arendada näotuvastussüsteeme ja tehisintellekti. Reaalsetes olukordades on inimesed endiselt algoritmidest ees, sest oskavad arvestada ka sotsiaalsete signaalide ja kontekstiga. Samas annab arusaam, kuidas superäratundjad nägusid vaatavad, väärtuslikku teavet järgmise põlvkonna tehnoloogiate loomiseks.
Teadlased rõhutavad ka, et superäratundmisel on tõenäoliselt tugev geneetiline ja evolutsiooniline taust. Midagi sarnast on täheldatud ka teistel primaatidel – võime eristada üksikisikuid on nende sotsiaalse elu jaoks ülioluline. Seega võib see erakordne anne olla sügavalt bioloogiasse juurdunud, mitte ainult inimliigile omane erandlik nähtus.
