Mis saab siis, kui teadlased asuvad riisi justkui uuesti leiutama, et sellega saaks toita inimesi kosmoses? Nii ongi loodud kõigest umbes 10 sentimeetri kõrgused „superriisitaimed“, mis võiksid ühel päeval pakkuda toitu Kuu pinnal elavatele või töötavatele astronautidele.
„Moon-Rice“ – superriis kosmose elamustele
Just seda uurib Itaalia teadlaste juhitav projekt „Moon-Rice“, mille eesmärk on luua taimed, mis suudaksid kasvada mikrogravitatsiooni tingimustes, varustada inimest vajalike toitainetega ning isegi parandada astronautide psühholoogilist enesetunnet pikkade kosmoselendude ajal. Lisaks kosmosele võiksid sellised taimed osutuda väärtuslikeks ka Maal – vastupidavateks kultuurtaimedeks karmidesse oludesse, näiteks kõrbepiirkondadesse või polaarjaamadesse.
Pikaajaliste kosmosemissioonide õnnestumiseks ei piisa üksnes tipptasemel tehnikast. Varem või hiljem tuleb õppida kasvatama värsket toitu kaugel Maast. Praegu sõltuvad astronaudid peamiselt eelnevalt valmistatud ja konserveeritud toidust, mis on küll mugav, kuid jääb vitamiinide, kiudainete ja antioksüdantide poolest sageli vaeseks. Hästi läbimõeldud ja tasakaalustatud toitumine aitab samas leevendada kosmosereisi negatiivset mõju organismile.
Riisi aretamine Kuu ja Marsi missioonide tarbeks

Projekti üks põhieesmärke on luua riisisort, mis suudab kasvada nii kosmosejaamades kui ka tulevastes Kuu või Marsi baasides. Itaalia kosmoseagentuuri taimeteadlane Marta Del Bianco rõhutab, et kosmoses on võtmesõnaks jätkusuutlikkus ja ressursside taaskasutus.
Siin tekib aga praktiline probleem: isegi kääbuslikud riisisordid, mida kasvatatakse Maal, on kosmose jaoks liiga kõrged. Teadlased vajavad äärmiselt madalaid, kuid samas saagirikkaid taimi. See tähendab, et tuleb peenelt reguleerida taimede hormoone, näiteks giberelliine. Need hormoonid aitavad küll taime kasvu tagasi hoida, kuid võivad samal ajal halvendada seemnete idanemist, mis on omakorda elutähtis järgmiste saakide jaoks.
Kolm ülikooli, üks eesmärk
„Moon-Rice“ projektis löövad kaasa kolm Itaalia ülikooli, kellel on erinevad, kuid teineteist täiendavad rollid:
- Milano ülikool tegeleb riisi geneetika ja mutatsioonidega;
- Rooma ülikool uurib taimede füsioloogia juhtimist ning seda, kuidas nende ehitust ja talitlust muuta;
- Napoli ülikool panustab kogemusega taimede kasvatamisel kosmose tingimusi matkivates süsteemides.
Del Bianco sõnul on projekti pikkuseks planeeritud neli aastat, kuid esimesed tulemused on juba käes. Milanos on õnnestunud välja selekteerida riisimutandid, mis kasvavad vaid umbes 10 sentimeetri kõrguseks. Roomas on omakorda kindlaks tehtud geenid, mis võimaldavad taime struktuuri muuta nii, et ta oleks ruumisäästlikum ja efektiivsem.
Valgurikkam riis kosmosekööki
Kosmose tingimustes on liha tootmine peaaegu et võimatu. Seepärast püüavad teadlased suurendada valkude sisaldust riisis. See saavutatakse sellega, et kasvatatakse suuremaks riisiteras paiknev valgurikas embrioosa.
Samal ajal uurib Del Bianco põhjalikult, kuidas taimed reageerivad mikrogravitatsioonile – keskkonnale, kus puudub tavaline „ülevalt alla“ suunatud raskusjõud, millega kõik Maal kasvavad taimed harjunud on.

Maal simuleeritakse selliseid tingimusi, pöörates taime pidevalt ringiratast, nii et raskusjõud mõjub sellele kõikidest suundadest võrdselt. Nii tekib olukord, kus taim ei taju enam selget kasvusuunda ja peab õppima kohanema täiesti ebatavalise keskkonnaga.
Augal on mõju nii kehale kui vaimule
Värske toit ei ole kasulik üksnes füüsilise tervise seisukohalt. See aitab parandada ka psühholoogilist enesetunnet. Del Bianco sõnul on inimeste jaoks rahustav ja stressi vähendav juba ainuüksi võimalus näha, kuidas midagi kasvab ja areneb.
Kosmoselendudel võib iga pisimgi viga olla väga tõsiste tagajärgedega. Seetõttu on hea emotsionaalne seisund ja vaimne vastupidavus astronautide jaoks sama tähtis kui tehnilised oskused või füüsiline vorm. Elus rohelus suletud metallkeskkonnas võib saada oluliseks toeks.
Kosmoseriis Maal: dykumad, Arktika ja linnad
Kosmosetingimustele kohandatud taimed võivad osutuda üllatavalt kasulikeks ka meie oma planeedil. Selliseid riisisorte oleks võimalik kasvatada:
- Arktikas ja polaarjaamades, kus tingimused on karmid ja kasvuperiood lühike;
- kõrbepiirkondades, kus veepuudus ja kuumus seavad taimekasvatusele tõsised piirid;
- väikestes suletud linnapõllumajanduse süsteemides, kus ruum, valgus ja ressursid on rangelt piiratud.
Kui need taimed suudavad ellu jääda ja edukalt kasvada kosmoses, siis on suur tõenäosus, et nad saavad hästi hakkama ka Maa kõige äärmuslikumates tingimustes.
Tuleviku paindlik ja vastupidav põllumajandus
Superkompaktsete, toitainerikaste ja vastupidavate taimede arendamine on oluline samm tuleviku põllumajanduse suunas. Selline põllumajandus on:
- paindlik – kohaneb erinevate keskkondade ja tingimustega;
- vastupidav – talub kuumust, külma, kuivust ja muutuvaid kliimaolusid;
- väga produktiivne – suudab anda head saaki ka seal, kus praegu on toidu kasvatamine peaaegu võimatu.
„Moon-Rice“ näitab, kuidas kosmoseuuringud võivad tuua kasu mitte ainult tulevastele Kuu või Marsi asukatele, vaid ka miljonitele inimestele Maal, kes vajavad kindlat ja kestlikku toidutootmist muutuvas kliimas.


