Samal ajal kui enamik ameeriklasi tähistas 4. juulit ilutulestikuga, tegeles NASA marsikulgur „Perseverance“ hoopis teistsuguste uuringutega. Marsilt leiti väikesed, peaaegu täiesti ümmargused sfäärid, mis võivad paljastada muistseid planeeti kujundanud geoloogilisi protsesse.
Kuigi need sfäärid meenutavad umbes kakskümmend aastat tagasi avastatud ning „sinisteks marjadeks“ ristitud mineraalseid moodustisi, näib nende päritolu, koostis ja kujunemislugu olevat hoopis teistsugune. See ebatavaline leid avardab oluliselt meie arusaama Marsist, sest viitab, et Punane planeet on kunagi läbi teinud ulatuslikke muutusi, mida võisid põhjustada meteoriiditabamused või vulkaanipursked.
Uusi sfääre uurides püüavad teadlased lahendada Marsi pinna alla peituvate protsesside mõistatusi ja ehk isegi selgitada, kas planeet on kunagi olnud dünaamiliselt „elav“. Ligi kakskümmend aastat tagasi tegi NASA kulgur „Opportunity“ tuntud avastuse, leides Meridiani tasandikult väikesed, hematiidiga rikastatud sfäärid, mis saidki hüüdnime „sinised marjad“.
Uued sfäärid Jezero lähedal
Nüüd on „Perseverance“, mis tegutseb Jezero kraatri naabruses, avastanud sarnase kujuga moodustised sootuks teises piirkonnas, mida kutsutakse mitteametlikult „Nõiapähkli künkaks“.
Osa sfääre on kinni kivimites, teised aga lihtsalt laiali üle pinna. Varasemates teadeteates kirjeldasid NASA teadlased uuringuid alal, mida nimetatakse „Hare’i laheks“ ning kust võeti kivimituum nimega „Bell Island“.
Pärast seda otsustasid uurijad keskenduda lähemalt lähedalasuval väljadel leitud sfääridele, mis on suure tõenäosusega pika aja jooksul ümbritsevast kivimist eraldunud.
Tehnoloogia, mis võimaldab vaadata sügavamale
Sel ajal, kui Ameerika Ühendriikides tähistati iseseisvuspäeva, jätkas „Perseverance“ tööd Marsi karmides tingimustes. Sol 1555 päeval uuris kulgur liivavälju piirkonnas nimega „Rowselli küngas“, kus neid salapäraseid sfääre leidus eriti rohkesti.
Kasutades oma robotkätt, analüüsis kulgur sfääre lähivaates. Abiks olid arenenud kujutis- ja keemilise analüüsi instrumendid, nagu „SHERLOC“ süsteem, „WATSON“ kaamera ja „PIXL“ spektromeeter.
Nende abil ei saadud üksnes väga kõrge lahutusvõimega pilte, vaid ka teavet sfääride ja neid ümbritseva materjali keemilise koostise kohta. Need andmed aitavad jälgida, kuidas moodustised tekkisid ning võrrelda neid varasemate Marsilt kogutud näidistega.
Erineva päritoluga sfäärid
Esmamulje põhjal meenutavad uued sfäärid „Opportunity“ avastatud hematiidist koosnevaid „siniseid marju“. Nende koostis on aga hoopis teine. Varem Meridiani tasandikult leitud sfäärid kujunesid veega küllastunud pinnases ning neid peeti võimalikuks tõendiks muistse veeaktiivsuse kohta Marsil.
Seekord leitud sfäärid on koostiselt basaltsed ja on tõenäoliselt tekkinud täiesti teistsugusel moel. Ühe selgituse järgi võivad need olla moodustunud meteoriiditabamuse tulemusel: kui suur meteoriit põrkab planeedi pinnasse, võib see kivimid sulatada ning paisata üles tulised pritsmed, mis jahtudes õhus ümarateks sfäärideks muutuvad ja seejärel ümbritsevasse keskkonda langevad.
Teise teooria kohaselt võivad sfäärid olla tekkinud vana vulkaanipurske käigus, mil laavatilgad paiskusid õhku ning jahtusid sfäärilisteks graanuliteks.
Miks on need sfäärid nii tähtsad?
Sõltumata nende täpsest tekkeloost võivad need moodustised osutuda oluliseks võtmeksi varajase Marsi mõistmisel. Kui sfäärid on seotud meteoriiditabamustega, annavad need infot planeediga kokku põrganud taevakehade iseloomu ja sageduse kohta ning sellest, kuidas sellised sündmused Marsi maastikku kujundasid.
Kui need seevastu on tekkinud vulkaaniliste protsesside tulemusel, viitab see, et uuritavas piirkonnas on kunagi tegutsenud vulkaanid, mis tähendab, et see osa Marsist oli geoloogiliselt aktiivne. Mõlemad võimalused on teaduse jaoks äärmiselt olulised, sest aitavad aru saada, kas Mars võis kunagi olla dünaamiline ja Maale sarnaste protsessidega planeet.
Iga selline leid on väike, kuid oluline samm lähemale vastusele küsimusele, kas Punane planeet võis kunagi elu soosida. Paljud küsimused on endiselt vastuseta, ent just see teebki uurimise põnevaks. Mars üllatab teadlasi jätkuvalt ning „Perseverance’i“ missioon jätkub, avades üha uusi saladusi nii planeedi pinnal kui ka selle all.
Võib-olla ongi just need väikesed sfäärid suure läbimurde algus.
