Teadlased, kes kasutavad James Webbi kosmoseteleskoopi, usuvad, et on võinud avastada erilise tüübi tähti, mis eksisteerisid vahetult pärast universumi sündi. Neid nimetatakse tumedateks tähtedeks ning need võisid tekkida juba mõnisada miljonit aastat pärast Suurt Pauku, ajal, mil universum alles kujunema hakkas.
Erinevalt tavalistest tähtedest ei säranud tumedad tähed mitte tuumasünteesi ehk tuumaenergia tõttu, vaid nende valguse allikaks oli tumeaine – salapärane aine, mida inimesed pole siiani suutnud otseselt näha.
Mitme ülikooli teadlaste rühm, mida juhib professor Kolsmin Ilje, on tuvastanud neli väga kauget valgusallikat, mis nende hinnangul võivad olla just selliste tumedate tähtede näited.
Teadlaste sõnul on need hiiglaslikud, helendavad gaasikerad, mis koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Nende kokkuvarisemist takistab imeväike kogus tumeainet, mis eraldab energiat ja hoiab tähe raskusjõu eest lagunemast.
Kuidas tumedad tähed võisid tekkida?
Teadlaste hinnangul sündisid tumedad tähed piirkondades, kus tumeainet oli eriti palju. Kui need nähtamatud osakesed omavahel põrkasid, vabanes soojus, mis kuumutas gaasipilvi ja muutis need säravateks objektideks.
Sellised tähed võisid olla tuhandeid kordi heledamad kui Päike, kuid samal ajal palju suuremad ja „õhulisemad“ – justkui tohutud, paisunud gaasipallid.
Arvatakse, et tumedad tähed tekkisid enne esimesi tavalisi tähti. Kui need vananesid, võisid nad kokku variseda ja muutuda mustadeks aukudeks. Nii võisid tumedad tähed olla esimeste mustade aukude „seemned“ noores universumis. See omakorda aitaks selgitada, miks astronoomid näevad juba väga varases universumis hiiglaslikke musti auke.
Mida avastas James Webbi teleskoop?
Teadlased analüüsisid James Webbi kosmoseteleskoobi andmeid, mis võimaldavad uurida valgust universumi kõige varasemast ajast. Nad avastasid neli objekti, mis asuvad miljardite valgusaastate kaugusel Maast.
Nende objektide valguse spekter ja kuju viitavad, et tegu võib olla tumedate tähtedega. Ühe objekti puhul märgati eriti iseloomulikku valguse muutust, mida põhjustab heelium – seda peetakse oluliseks tõendiks, et sellised tähed võivad tõepoolest eksisteerida.
Osad avastatud objektid paistavad üksikute valguspunktidena, teisi ümbritsevad helendavad gaasipilved. See tähendab, et need võivad olla nii üksikud tähed kui ka tähed noortes galaktikates või isegi objektid, mis aitavad galaktikatel kujuneda.
Uus pilk universumi saladustesse
Kui need tulemused kinnitust leiavad, võib see olla üks põnevamaid teadusavastusi viimastel aastatel. Tumedad tähed annaksid aimu mitte ainult universumi esimestest arenguetappidest, vaid aitaksid paremini mõista ka seda, mis on tumeaine.
Arvatakse, et tumeaine moodustab ligi veerandi kogu universumist, kuid seda pole seni õnnestunud otseselt mõõta ega vaadelda. Tumedate tähtede uurimine võiks seega avada täiesti uue uurimissuuna astrofüüsikas.
Selline avastus võiks olla uue teadusvaldkonna – tumeaine tähtede uuringute – algus. See aitaks inimkonnal sammukese lähemale vastustele küsimustele, kuidas kõik alguse sai ja milliseid saladusi peidavad universumi sügavused.
