Tehisintellekt (TI) aitab tööd paremini korraldada, ülesandeid kiiremini täita ning tõsta ettevõtete ja organisatsioonide tootlikkust. Hoolimata selgest kasutegurist kasutab äri seda võimalust aga endiselt üsna harva. Sellisele järeldusele jõuti rahvusvahelise juristide ja maksunõustajate võrgustiku „Ecovis International“ värskes uuringus.
Uuring, mis viidi läbi 36 riigis eri maailmajagudest, näitas, et suurimaks takistuseks TI kasutuselevõtul ei ole ei tehnoloogia kättesaadavus ega andmekaitsega seotud probleemid, vaid töötajate ebakindlus ja teadmatus.
Ettevõtteid takistab TI-d rakendamast eelkõige teadmiste ja usalduse puudus, ebamäärane arusaam kasust, vastumeelsus muutustele ning ka psühholoogilised tegurid – näiteks töötajate hirm töökoha kaotuse ees.
„Inimeste hirmud ning võib-olla ka liiga ranged ja ebajärjekindlad õigusaktid võivad tähendada, et TI-d nähakse paljudes ettevõtetes endiselt vähe väärtust pakkuva lisavahendina. See omakorda tähendab, et iga ettevõte, kes soovib TI pakutavaid eeliseid tõesti ära kasutada, peab investeerima nii tehnoloogiatesse kui ka töötajate arendamisse,“ selgitab advokaadibüroo „ECOVIS ProventusLaw“ partner Inga Karulaitytė.
Kas TI saab vähendada bürokraatiat?
Uuringust selgus, et TI suurim rakenduspotentsiaal on tervishoius ja avalikus sektoris, kus administratiivkulud on eriti kõrged. Nendes valdkondades aitab TI tõsta töö efektiivsust, vähendada kulusid ning suurendada töö täpsust.
Enamik 42 uuringus osalenud „Ecovis“ võrgustiku liikmest tõi suurimate väljakutsetena välja õigusliku ebakindluse, isikuandmete kaitsega seotud küsimused ning range regulatsiooni. Need tegurid takistavad TI-põhiste innovatsioonide kasutuselevõttu. Uuring näitas ka, et 40,5% küsitletud riikidest pole siiani vastu võtnud TI-d reguleerivaid õigusakte.
„Selleks et suurendada oma efektiivsust ja kasvatada ühiskonna usaldust, peaksid avaliku sektori asutused TI võimalusi julgelt kasutama hakkama. Paindlikum regulatiivne keskkond oleks kasulik ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis peavad praegu kulutama liiga palju aega bürokraatlikele protseduuridele – aega, mida võiks kasutada innovatsioonide ja tootlikkuse kasvatamiseks,“ märgib „Ecovis International“ võrgustiku asepresident Alexander Weigert.
TI võimalusi kasutatakse juba õigussektoris
Inga Karulaitytė sõnul saab töötajaid TI-vahendeid kasutama innustada näiteks koolitustega, kus tutvustatakse TI tööriistu ja tarkvara, selgitatakse nende kooskõla andmekaitsenõuetega ning arutatakse läbi töötajate olemasolevad hirmud ja küsimused.
„Kui see eeltöö on tehtud, saame juba mõelda mitte ainult kõigile kättesaadavatele lihtsamatele TI-rakendustele, vaid ka konkreetsetele ärivajadustele loodud tehnoloogilistele lahendustele, mis muudavad töö märkimisväärselt efektiivsemaks. Oluline on mõista, et sellised tööriistad ei teki iseenesest – neid loovad professionaalid, kes ühendavad oma valdkonna teadmised IT ja TI kompetentsiga. Ilma nende ekspertideta ei sünniks reaalselt toimivaid TI-lahendusi ning kuna regulatiivne keskkond muutub pidevalt, jääb professionaalide roll ka edaspidi vältimatult oluliseks,“ rõhutab Karulaitytė.
Näiteks toob ta välja advokaadibüroo „ECOVIS ProventusLaw“ kasutusele võetud edasijõudnud TI-põhise vastavuse ja auditi automatiseerimise tööriista „RegRally“.
Süsteem on loodud vastavusametnike ja siseaudiitorite töö hõlbustamiseks: see koondab juristide koostatud küsimustikud (näiteks rahapesu tõkestamise ja andmekaitse valdkonnas), automatiseerib andmete kogumise ja analüüsi, esitab soovitusi ning võimaldab jälgida vastavuse ajalugu kogu organisatsioonis.
„Koostöös äriklientidega oleme juba alustanud TI võimaluste edukat rakendamist ja kohandamist erinevate vastavushindamiste läbiviimisel ning näeme sellest suurt kasu. Tehnoloogia vähendab käsitsi tehtava töö mahtu ja ohtu jätta olulised aspektid märkamata. See on hea näide sellest, kuidas õigus-, vastavus- ja finantsteadmised saab koos tehnoloogiliste lahendustega panna tööle suurema efektiivsuse ja täpsuse nimel. Olen veendunud, et sama kasulik saab TI olla ka paljudes teistes ärivaldkondades,“ lisab Karulaitytė.
Eesti ja Leedu ettevõtted avastavad TI-d samm-sammult
Hoolimata eespool mainitud takistustest kasutas 2025. aasta alguses juba üle viiendiku (21,3%) Leedu ettevõtetest tehisintellekti tehnoloogiaid, selgub riikliku statistikaasutuse andmetest. Võrreldes 2024. aastaga kasvas näitaja 12,5 protsendipunkti võrra.
TI-d rakendati kõige sagedamini kirjaliku teksti analüüsiks ning video- või helimaterjali genereerimiseks. Kõige enam kasutasid TI-d turunduse ja müügi ning ärihalduse valdkonna ettevõtted.
Lisaks märkis veel ligikaudu 16% ettevõtetest, et nad küll praegu TI-d ei kasuta, kuid kavandavad selle kasutuselevõttu tulevikus. See viitab, et nii Leedu kui ka laiemalt Baltikumi ärikeskkonnas on TI omaksvõtt alles algusjärgus, kuid arengupotentsiaal on märkimisväärne.
