Euroopa autotööstust kaks kuud halvav kiibikriis on jõudnud murdepunkti. Hollandi valitsus teatas, et „peatab“ Nexperia ülevõtmise protsessi – sammu, mis nihutab jõudude tasakaalu selgelt Pekingi kasuks. Hiina surve oli nii tugev, et Nexperia Hiina üksus hakkas blokeerima kiipide tarnet Euroopasse ning suurimad autotootjad jõudsid kriitilise piirini. Nüüd tekib küsimus: kas Holland andis järele, et päästa Euroopa autotööstus, või näitab see, et manner kaotab taas tehnoloogilises jõukatsumises?
Holland tõmbab pidurit – kas Hiina tähistab võitu?
Pärast poolteist kuud kestnud pingelisi läbirääkimisi Haagis jõuti otsuseni, mida paljud nimetavad kapitulatsiooniks. Majandusminister Vincent Karremans teatas, et peatab protsessi, mille eesmärk oli Nexperia – ajalooliselt Philipsiga seotud kiibitootja, mis kuulub nüüd Hiina tehnoloogiakontsernile Wingtech – ülevõtmine.
Ministri avaldus kõlas diplomaatiliselt, kuid viitas selgelt, et Pekingi ultimaatum täitis oma eesmärgi: Holland hindab „Hiina positiivseid samme“, mis võimaldavad taastada kiipide tarned Euroopasse. Teisisõnu – Euroopa taandus konfliktist, et mitte kaotada kriitilisi komponente, millest sõltub miljonite autode tootmine.
Kuigi ametlikult rõhutatakse, et kriis ei ole veel lõppenud, on selge, et see on tõsine samm tagasi. Ühtlasi on see signaal, et isegi suurimad EL-i majandused ei ole valmis pikaajaliseks vastasseisuks Hiinaga tehnoloogiavaldkonnas.

Kuidas Nexperia konflikt alguse sai?
Kriis puhkes ootamatult 30. septembril, kui Hollandi valitsus otsustas kehtestada Nexperia kohaliku üksuse suhtes administratiivse juhtimise. Ametlik põhjus – „tõsised juhtimisvead“. Tegelik eesmärk oli aga takistada strateegiliste tehnoloogiate liikumist Hiinasse.
Pingeid suurendasid süüdistused Nexperia juhile Zhang Xuezhengile, kes olevat Hollandi ametiasutuste hinnangul juba enne tagandamist edastanud konfidentsiaalseid andmeid Wingtechi keskusele Hiinas. Info hõlmas väidetavalt kiipide disaine ja tootmismasinate parameetreid.
Meedias ilmusid teated veelgi ulatuslikumatest plaanidest: Wingtech kavatses osa integreeritud mikroskeemide tootmisest Hiinasse üle viia, vähendada Euroopas töötajate arvu kuni 40 protsenti ning sulgeda uurimiskeskuse Münchenis. See oleks tähendanud Euroopa tehnoloogilise baasi otsest nõrgestamist – stsenaariumit, mida Haag püüdis iga hinna eest vältida.
Hiina vastus: kiipide blokaad ja formaalne „iseseisvus“
Hollandi sammud vallandasid Pekingi kiire reaktsiooni. Juba 19. oktoobril teatas Nexperia China Co., et muutub „iseseisvaks üksuseks“, mis müüb oma toodangut vaid Hiina partneritele ja ainult jüaanides arveldamise alusel. Teisisõnu – tee Euroopasse suleti.
See oli üks Hiina tugevaimaid survevahendeid, sest umbes 70 protsenti Nexperia toodangust, kuigi valmistatud EL-is, liigub Hiinasse edasiseks koostamiseks. Nexperial on ligikaudu 40 protsenti autodele mõeldud kiipide maailma turuosast. Äkiline tarnete katkemine tähendas ainult üht: Euroopa autotehased võivad seiskuda.
Bosch oli sunnitud saatma töötajaid sundpuhkusele kolmes Euroopa üksuses. Jaapani Nissan teatas tootmismahtude vähendamisest Kyūshū tehases. See oli alles algus – mustemad stsenaariumid rääkisid laiaulatuslikust tööstuslikust halvatusest.

Euroopa silmitsi oma nõrkustega
Asjatundjad on ühel meelel: see kriis paljastas, kui suur on Hiina mõju Euroopa majandusele. Kuigi EL räägib pidevalt „tehnoloogilisest iseseisvusest“, näitab tegelikkus teistsugust pilti. Euroopal puudub piisav kiibitoomise baas, sõltutakse idaturgude logistikast ning kriitiliste komponentide tootmine on jaotatud nii, et iga geopoliitiline vapustus võib halvata kogu autotööstuse.
On täiesti tõenäoline, et Hollandi otsust Nexperia ülevõtmine peatada mõjutas mitte ainult diplomaatiline surve, vaid ka Euroopa autotootjate tugev lobitöö. Kui kiibid ei naase tarneahelasse, jääksid Euroopa tootmisliinid üksteise järel seisma ning kahjud ulatuksid miljarditesse.
Pikas plaanis oleks see veel ohtlikum: uute autode nappus tugevdaks Hiina autotootjate positsioone Euroopas, kus nad niigi üha agressiivsemalt turule sisenevad.
Kas Euroopal on veel võimalus taastuda?
Kuigi Hollandi otsus kriisi ajutiselt leevendab, loob see ohtliku pretsedendi. Sõnum, millest on aru saanud nii Peking kui ka Brüssel, on selge: Euroopa ei ole valmis otseseks vastasseisuks tehnoloogiliste huvide pärast. See tekitab küsimuse – kas manner saab loota liidripositsioonile uues tööstusajastus, kui ta ei suuda kaitsta oma strateegilisi ettevõtteid?
Samas võib olukord muutuda tõukeks, et kiirendada Euroopa kiibiprojekte, investeerida kohalikku elektroonikatööstusesse ja vähendada sõltuvust Hiinast. See on keeruline, kuid vältimatu tee, kui ei soovita taas saada geopoliitilise šantaaži ohvriks.
Praegu on selge vaid üks: Nexperia kriis on muutunud punaseks hoiatustuluks kogu Euroopa autotööstusele. Ning kompromiss, mille Holland valis, meenutab pigem valulikku reaalsuse tunnistamist kui diplomaatilist võitu.
Fotod on illustratiivsed © Canva.


