Euroopa Liitu peeti pikka aega üheks otsusekindlaimaks digitaalse eraelu puutumatuse kaitsjaks. Nüüd aga on lauale pandud uus õigusaktide pakett, mis muudab seni kehtinud reegleid ning tekitab tõsist muret. Eksperdid hoiatavad, et need muudatused võivad oluliselt nõrgendada kodanike õigusi ja nihutada tasakaalu tehnoloogia arengu ning inimeste privaatsuse vahel.
„Digital Omnibus“ – pakett, mis muudab mängureegleid
Euroopa Komisjoni esitletud „Digital Omnibus“ pakett hõlmab muudatusi kõige olulisemates andmete ja tehnoloogia regulatsioonides. See sisaldab täiendusi andmekaitse valdkonnas, uusi sätteid tehisintellekti kohta ning muudatusi, mis on seotud küberjulgeolekuga. Osa neist algatustest esitletakse kui tehnilisi täiustusi, kuid nende tegelik mõju võib olla märksa ulatuslikum.
Inimõiguste organisatsioonid hoiatavad, et selline regulatiivne pööre võib osutuda murdepunktiks, pärast mida ei ole Euroopa privaatsusstandardid enam endisel tasemel. Kuigi mitmed muudatused tunduvad esmapilgul mõistlikud, võivad nende pikaajalised tagajärjed olla palju keerukamad. See tekitab küsimusi läbipaistvuse, andmekaitse ja ühiskonna turvalisuse kohta.
Muutused küpsiste kasutamises ja riskid kodanikele
Tavakasutaja jaoks on kõige nähtavamad muudatused seotud veebiküpsiste haldamisega. Seniste iga lehega kaasnevate hüpikakende asemel saaks kasutaja seada üldised eelistused otse oma brauseris. Selline lahendus peaks vähendama tüütuid katkestusi ning aitama ettevõtetel kokku hoida märkimisväärseid summasid.
Samas on ette nähtud, et teatavaid madala riskiga küpsiseid võiks kasutada ka ilma kasutaja selgesõnalise nõusolekuta. Kriitikud hoiatavad, et selline suund vähendab inimese kontrolli oma tegevuse ja profiili üle internetis. Komisjon rõhutab, et ettevõtete koondkulu vähenemine võib ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse, kuid inimõiguste kaitsjad juhivad tähelepanu, et iga „lihtsustus“ võib tähendada privaatsuse taseme langust.
Veelgi suuremat muret tekitavad isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR/RODO) kavandatavad muudatused, mis võimaldaksid lihtsamalt jagada anonüümseks muudetud andmeid. Kuigi formaalselt räägitakse turvalistest protseduuridest, võimaldavad kaasaegsed analüüsivahendid sageli inimeste identiteeti taas tuvastada. See tähendab, et ka näiliselt hästi varjatud andmed võivad muutuda jälgitavaks ning seada ohtu inimeste eraelu.
Tehisintellekti regulatsiooni leevendamine ja uus järelevalvekorraldus
Alles hiljuti jõustunud Tehisintellekti akti esimesed muudatused on juba arutlusel. Ettevõtted võiksid teatud kõrge riskiga süsteeme jätta registreerimata, kui nende kasutust hinnatakse turvaliseks. See tõstatab küsimuse, kes langetab lõpliku otsuse ja kuidas tagatakse nende hinnangute objektiivsus.
Väiksematele ettevõtetele plaanitakse lihtsustatud dokumenteerimisnõudeid, et nad saaksid kiiremini uusi lahendusi kasutusele võtta. Suurte platvormide kasutatavaid tehisintellektimudeleid hakkab järelevalve mõttes koordineerima eraldi Euroopa agentuur. Mitmed sätted jõustuvad alles mõne aasta pärast, mistõttu avaldub paketi tegelik mõju alles järk-järgult.
Küberjulgeolek: üks kontaktpunkt, vähem bürokraatiat
Küberjulgeoleku valdkonnas soovitakse luua üks keskne intsidentide registreerimise punkt. Praegu peavad ettevõtted turvarikkumistest teatama erinevatele asutustele, mis muudab protsessi kohmakaks ja ajakulukaks. Komisjoni hinnangul võiks selline lihtsustamine tuua miljardeid eurosid kokkuhoidu ning vähendada oluliselt halduskoormust.
Vabakonna kriitika ja tulevaste läbirääkimiste kaal
Tsiviilühiskonna reaktsioon on olnud äärmiselt kriitiline. Kokku lausa 127 organisatsiooni on teatanud, et see pakett on seni suurim tagasiminek digitaalseid õigusi silmas pidades. Nende sõnul võivad pakutud muudatused õõnestada kaitsemehhanisme, mis on seni hoitud inimesi riigivõimu ja suurkorporatsioonide kuritarvituste eest.
Tehnoloogiasektori esindajad leiavad samal ajal, et muudatused ei ole piisavalt julged. Nende arvates on praegune regulatiivne keskkond endiselt liiga keeruline ning tõelist reformi tuleb veel oodata. Need vastandlikud seisukohad näitavad, kui keeruline saab olema ühise lahenduse leidmine.
„Digital Omnibus“ pakett on nüüd edasi suunatud Euroopa Parlamendile ja Nõukogule. Lõplik õigusaktide sõnastus sõltub intensiivsetest aruteludest ja kompromissidest nii institutsioonide kui ka liikmesriikide vahel. Läbirääkimiste tulemus määrab, kas Euroopa suudab säilitada oma senised kõrged privaatsusstandardid või liigub uue, tehnoloogiakesksema suuna poole.
