Euroopa Liidus on hakatud üha tõsisemalt arutama algatusi, millega piirata sotsiaalmeedia kasutamist alla 15‑aastaste laste seas. Kuni ühtse regulatsiooni vastuvõtmist alles kaalutakse, on Taani oktoobri alguses juba esitanud vastava seaduseelnõu ning Prantsusmaal saavad selleealised lapsed sotsiaalvõrgustikke kasutada üksnes vanemate nõusolekul.
„Telia“ mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Julija Markeliūnė leiab, et selline regulatsioon on igati tervitatav, kuid hoiatab, et selle tegelik jõustamine võib osutuda keeruliseks.
Markeliūnė sõnul on nutiseadmetest saanud lahutamatu osa igapäevaelust, kuid nende ülemäärane kasutamine võib avaldada tõsist mõju laste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule. Ta toob näiteks 2025. aastal ajakirjas „Psychological Bulletin“ avaldatud uuringu, mille järgi puutuvad kuni 10‑aastased lapsed, kes veedavad rohkem aega ekraani ees, sagedamini kokku emotsionaalsete ja käitumuslike raskustega.
„Mida rohkem laps ekraane kasutab, seda enam seostub see vihapurskete, täiskasvanutele vastuhakkamise, endasse tõmbumise, ärevuse või madala enesehinnanguga. Uuringu autorid rõhutavad, et lapsed, kes tunnevad emotsionaalset ebamugavust, pagevad sageli veelgi sügavamale digimaailma – see muutub viisiks põgeneda tegeliku elu raskuste eest. Nii tekib nõiaring: probleem ei lahene, vaid hoopis süveneb,“ selgitab J. Markeliūnė.
Raskused piirangute täitmise tagamisel
Kasvavale murele sotsiaalmeedia mõju pärast laste tervisele ning alaealistele sobimatu sisu leviku pärast reageerides kaalub Euroopa Komisjon võimalust piirata alaealiste ligipääsu sotsiaalvõrgustikele. Sarnased meetmed on kehtestatud Prantsusmaal, kus alla 15‑aastaste sotsiaalmeedia kasutamine on lubatud ainult vanema nõusolekul, ning oktoobri alguses registreeris Taani peaminister samasisulise ettepaneku.
Taolisi algatusi leidub ka väljaspool Euroopat. Austraalia parlament keelas 2024. aasta lõpus alla 16‑aastastel lastel kasutada selliseid platvorme nagu „TikTok“, „Facebook“ ja „Instagram“. „Telia“ mitmekesisuse ja kaasatuse juhi hinnangul on regulatsioon iseenesest vajalik, kuid selle ausat ja järjepidevat täitmist on keeruline tagada.
„Juba praegu näeme, et alaealistele mittesobiva sisuni jõudmiseks piisab sageli vaid ühest nupuvajutusest – kinnitad, et oled 18‑aastane, ja oledki sees. Kuni EL‑i digitaalse identiteedi lahendus on alles väljatöötamisel, puudub meil tehniline võimekus tagada, et neid reegleid ei saaks nii lihtsalt eirata. Seetõttu avaldab laste sotsiaalmeedia kasutusele endiselt suurimat mõju lapse lähikeskkond – vanemad, õpetajad ja teised lähedased,“ märgib Julija Markeliūnė.
Oluline on pakkuda toimivat alternatiivi
Sel sügisel jõustus Rootsis uus riiklik toetusmeede lastele ja noortele – nn vabaajakaart „Fritidskortet“. Selle eesmärk on tagada, et kõik lapsed saaksid osaleda erinevates huvitegevustes, sõltumata pere majanduslikust olukorrast. Ekspert rõhutab, et selline mudel on tervitatav alternatiiv rangetele keeldudele, sest julgustab lapsi aktiivselt vaba aega veetma ja vähendab ekraaniaja mõju.
„Vanemad küsivad sageli, mida nad saavad teha seni, kuni uued seadused või tehnoloogilised lahendused veel kehtima ei ole hakanud. Esimene samm on anda isiklik eeskuju. Aeg ilma telefonita õhtusöögilaua taga, vestlused, ühised tegevused õues – kõik see aitab lastel mõista, et vaikus, hobid, tähelepanu ja side perega võivad olla tugevamad kui ekraanide tõmme ja põnevamad kui virtuaalne maailm,“ soovitab J. Markeliūnė.
Vanematel soovitatakse kaitsta kodust Wi‑Fi‑võrku, seades eraldi paroolid pereliikmetele ja külalistele. Samuti on oluline lastega arutada, et internetis võib kohata eale mittesobivat sisu, mistõttu tuleb seda osata ära tunda ja sellest täiskasvanule teada anda. Lapse nutiseadmesse saab seadistada erinevaid vanemliku järelevalve vahendeid: piirata ekraani ees veedetavat aega, blokeerida teatud sisu või veebilehti. Peagi lisandub vanemliku kontrolli funktsionaalsus ka „Telia Safe“ rakendusele.
Terved digiharjumused on seadustest tõhusamad
„Tehnoloogia on suurepärane vahend õppimiseks, vaba aja veetmiseks ja suhtlemiseks, kuid liigne ekraaniaeg kahjustab keskendumisvõimet, emotsionaalset tasakaalu ja oskust luua tõelisi suhteid. Seepärast kutsume inimesi ka edaspidi kasvõi üheks tunniks päevas nutiseadmed „Ryšio dėžė“ lahtrisse panema ja pöörama rohkem päris tähelepanu üksteisele. Terved harjumused kodus võivad olla mõnikord isegi tõhusamad kui ükski seadus,“ rõhutab Julija Markeliūnė.
