Tehnoloogiahiid Meta teatas uuest tehisintellektil põhinevast funktsioonist Facebookis, mis analüüsib automaatselt telefoni fotogaleriid ja pakub välja loomingulisi võimalusi piltide töötlemiseks. See samm tekitab üha rohkem küsimusi privaatsuse piiride kohta ning selle üle, kui sügavalt võib ettevõte sekkuda kasutajate isiklike andmete maailma.
Kas selline andmekasutus peaks olema lubatud?
Üha enam inimesi küsib, kas taoline praktika peaks üldse olema lubatud. Facebook püüab taas kasutada ära kasutajate andmeid, seekord aga veelgi nutikama tehisintellekti abil.
Meta sõnul on ametlik eesmärk aidata kasutajatel luua atraktiivsemaid postitusi, kuid paljud näevad selles ohtlikku suundumust. Ettevõte väidab, et uus funktsioon aitab leida galeriist “peidetud pärleid” ning muuta need muljetavaldavateks kollaažideks või videoklippideks.
Kuidas uus Meta funktsioon töötab?
Funktsiooni sisselülitamisel laetakse telefoni fotod ja videod automaatselt Meta pilveteenusesse, kus neid analüüsivad tehisintellektisüsteemid. DI hindab sisu, pakub välja muutmissoovitusi ning esitab ideid loomingulisemateks postitusteks. See tähendab, et ettevõte saab juurdepääsu ka nendele failidele, mida kasutaja pole veel avalikult jaganud.
Kuigi Meta rõhutab, et seda sisu ei kasutata tehisintellekti treenimiseks enne, kui kasutaja pole tööriistu kasutanud või materjali Facebookis jaganud, tekitab see klausel rohkelt küsimusi. Turundus- ja andmekaitseeksperdid märgivad, et selline poliitika jätab palju ruumi tõlgendusteks ja võimaldab tulevikus tingimusi muuta.
Andmeturbe riskid ja usalduse kadumine
Meta tunnistab, et süsteem laeb meediafailid pilve “reaalajas” ning osa faile võidakse säilitada kauem kui kolmkümmend päeva. Kuigi ametlikult kinnitatakse, et neid andmeid ei kasutata reklaami sihtimiseks, pole selge, kas kasutajaid teavitatakse läbipaistvalt kõigist võimalikest viisidest, kuidas nende sisu võib hiljem rakendust leida. Selline praktika on juba tekitanud pahameelt privaatsuse eest seisjate seas.
Juba eelmisel aastal kinnitas Meta vaikselt, et avalikke Facebooki ja Instagrami postitusi on alates 2007. aastast kasutatud AI-mudelite treenimiseks. Nüüdne funktsioon astub sammu edasi, võimaldades juurdepääsu otse kasutajate isiklike seadmete sisule. Ametlikult toimub see ainult pärast kasutaja nõusolekut, kuid senine ajalugu näitab, et sellised lubadused kipuvad ajapikku muutuma või hääbuma.
“Ärge laske end petta” – kõik keerleb andmete ümber
Üha rohkem kriitikuid leiab, et Facebook on ületamas piire ning peidab järjest intensiivsemat andmekogumist näilise “õppimise” ja “parandamise” eesmärgi taha. Kuigi ettevõte kinnitab, et neid andmeid otse reklaami jaoks ei kasutata, on need siiski väärtuslik toormaterjal tehisintellekti süsteemide arendamiseks. See tähendab, et meie näod, asukohad ja isegi emotsioonid võivad aidata luua tehnoloogiaid, mida hiljem kasutatakse kommertseesmärkidel.
Ettevõte mängib peenel piiril mugavuse ja privaatsuse vahel, justkui katsetades, kui kaugele on võimalik minna. Facebook esitleb seda uuendust kui edasiminekut ja kasutajakogemuse parandamist, kuid paljude hinnangul on tegemist lihtsalt uue viisiga meie isiklikule elule ligi pääseda. Praegu testitakse funktsiooni USA-s ja Kanadas, kuid lähikuudel võib see jõuda ka Euroopasse.
Tulevikuküsimus: mugavus või privaatsuse kadumine?
Kas tegu on sammuga suurema tehnoloogilise mugavuse poole või hoopis ohtliku privaatsuse rikkumise suunas – sellele annab vastuse vaid aeg. Kuid hetkest, mil meie fotod, näod ja emotsioonid muutuvad “õppematerjaliks”, tekib paratamatult küsimus: kas meil on üldse veel päriselt oma privaatsust?
