Google Chrome on taas tähelepanu keskmes pärast seda, kui ettevõte teatas pikaajaliselt arendatud projekti Privacy Sandbox lõpetamisest. See otsus tähendab, et maailma suurim brauser loobub oma plaanist asendada küpsised uue süsteemiga, mis pidi kasutajate andmeid paremini kaitsma.
Tagasipöördumine traditsioonilise reklaamimudeli juurde
Google naaseb senise reklaamimudeli juurde, mis võimaldab jälgida kasutajate tegevust internetis. Alguses lubas ettevõte, et Privacy Sandbox võimaldab reklaamiettevõtetel näidata isikupärastatud reklaame ilma kasutajate privaatsust rikkumata.
Mõte seisnes selles, et andmete analüüs toimuks otse brauseris, mitte kolmandate osapoolte serverites. Projekt aga ei õigustanud ootusi ning pälvis vähe huvi nii reklaamitööstuselt kui ka arendajate kogukonnalt.
Privaatsusprojekt, mis pidi tagama turvalisema interneti, muutus järjekordseks Google’i eksperimendiks, mis ei suutnud täita seatud ootusi. Ettevõte tunnistab nüüd, et Privacy Sandbox ei toonud loodetud tulemusi ning kasutajad ei märganud oma veebikäitumises olulisi muutusi.
Privaatsuslubadused ja nende lõpp
Privacy Sandbox kuulutati välja 2019. aastal kui suur samm turvalisema interneti suunas. Initsiatiivi eesmärk oli asendada kolmandate osapoolte küpsised ja luua uus reklaamimudel, mis põhineb kasutaja huvidel, mitte tema isikusamasusel. Google soovis näidata, et reklaam võib olla tõhus ka ilma pideva jälgimiseta.
Aastate jooksul kaotas idee aga oma kaalu. 2024. aasta alguses peatas Google juba plaani küpsised täielikult kaotada. Lõpuks, 2025. aastal, tunnistas ettevõte ametlikult, et projekt on nurjunud. Nii seisavad brauseri kasutajad taas silmitsi võimalusega, et neid jälgitakse samamoodi nagu varem.
Konkurentide kriitika ja reaktsioonid
Apple reageeris uudisele kiiresti, rõhutades taas oma pühendumust kasutajate privaatsusele. Ettevõte on isegi hoiatanud iPhone’i omanikke Chrome’i kasutamise eest, väites, et see brauser ei paku piisavat kaitset. Apple’i reklaamikampaanias kujutati jälgimisseadmeid, mis Safari kasutajate puhul plahvatavad, sümboliseerides selle brauseri eelist privaatsuse mõttes.
Microsoft kasutas samuti võimalust, et meenutada: tema Edge’i brauser põhineb küll samal tehnoloogial nagu Chrome, kuid olevat usaldusväärsem ja turvalisem. Kuigi konkurendid püüavad kasutajaid üle meelitada, on Chrome’il endiselt ülekaalukas turupositsioon – see hõivab enam kui 70% brauseriturust nii mobiilseadmetes kui ka arvutites.
Miks projekt lõpetati?
Google’i sõnul oli Privacy Sandboxi lõpetamise peamine põhjus väike huvi ja napp tehnoloogiline lisaväärtus. Paljud partnerid ei suutnud uusi tööriistu oma lahendustesse integreerida ning kasutajad ei märganud reaalseid muudatusi.
Ettevõtte esindajate kinnitusel jätkab Google tööd privaatsuse parandamise nimel, kuid seda tehakse ilma Privacy Sandboxi sildi all. Projekt, mida arendati kuus aastat, toimis sisuliselt vaid kaks. See näitab, et ka suured tehnoloogiaettevõtted seisavad endiselt silmitsi dilemmaga: kuidas leida tasakaal kasutajaandmete kaitse ja tulusate reklaamitulude vahel. Privacy Sandboxi läbikukkumine on sümboolne näide sellest, kui keeruline on ühitada ärilisi eesmärke kasutajate usaldusega.
Brauserite tulevik ja uued väljakutsed
Vaatamata projekti ebaõnnestumisele on Google Chrome endiselt maailma tugevaim brauser. Sellel on üle kolme miljardi kasutaja ning väga suur osa veebilehtedest on just Chrome’i jaoks optimeeritud. Seetõttu säilitab brauser oma mõjuvõimu ka ilma uute privaatsuslahendusteta.
Tulevikus võivad Chrome’i positsiooni siiski ohustada uued lahendused. Turule ilmuvad üha enam tehisintellektil põhinevad brauserid, nagu Perplexity Comet või tulevane OpenAI brauseriprojekt, mis lubavad turvalisemat ja nutikamat veebikasutust. Google peab taas tõestama, et tema tooted ei ole mitte ainult kasumlikud, vaid ka usaldusväärsed kasutajate silmis.
