21. novembril lõppes Ameerika Ühendriikide föderaalkohtus üks olulisemaid digimajanduse konkurentsialaseid kohtuprotsesse. Google’i advokaadid pidasid lõpukõnesid ja püüdsid vältida olukorda, kus ettevõte sunnitakse oma reklaamitehnoloogia äriüksuse laiali jagama. See kohtuasja on saanud selgeks signaaliks, et reklaamiturg võib lähiaastatel põhjalikult ümber kujuneda.
USA Justiitsministeerium leiab, et Google on ületanud lubatavad piirid, koondades liiga suure turujõu ühe ettevõtte kätte. Riik ei soovi pelgalt kosmeetilisi muudatusi, vaid lahendusi, mis päriselt taastaksid ausa konkurentsi. Seetõttu otsustab kohus nüüd, millist liiki karistus ja millised konkreetsed muudatused tuleks ettevõttele kehtestada.
Kohtuprotsess toimub väga tundlikul hetkel, mil reklaamimaailma raputavad nii tehisintellekti kiire areng kui ka uute platvormide pealetõus. Turg muutub kiiresti ning ootamine ise on muutunud riskiks. Iga viivitatud päev võib muuta senise süsteemi veelgi sügavamalt juurdunuks ja raskemini muudetavaks.

Teadlik pöördepunkt: kohtuotsuse sisu
2024. aasta aprillis jõudis kohtunik Leonie Brinkema järeldusele, et Google’il on reklaamitehnoloogia vallas kaks ebaseaduslikku monopoli. See tähendab, et ettevõte omas ülemäärast mõju nii veebireklaami ostmisel kui ka müümisel. Nüüd arutab kohus, milliste meetmete abil need tagajärjed kõrvaldada.
Kohtuasja praegust etappi nimetatakse abinõude etapiks, sest just siin määratakse, kuidas konkurents reaalselt taastada. Otsus puudutab mitte ainult Google’it, vaid kogu digimajandust – alates väljaandjatest kuni reklaamiostjateni. Seetõttu võib kohtuniku valitud lahendus saada oluliseks pretsedendiks paljudele tulevastele tehnoloogiavaldkonna kohtuasjadele.
Riigi pakutavad sammud
Prokurörid soovivad, et Google müüks maha oma reklaamibörsi AdX ning väljaandjatele mõeldud reklaamiserveri DFP. Nende hinnangul suudab ainult selline struktuurne muudatus katkestada olukorra, kus üks ettevõte kontrollib pea kõiki sama tehinguahela etappe – alates ruumi pakkumisest kuni reklaami vahendamiseni.
Riik rõhutab, et pelgalt käitumuslikud piirangud – näiteks uued reeglid või läbipaistvuse suurendamine – ei ole piisavad, sest kontrollkeskused jäävad endiselt Google’i kätte. Isegi kui süsteem muutuks näiliselt avatumaks, säilitaks ettevõte oma ülekaalu tänu koondunud taristule ja andmetele. Seetõttu nähakse reklaamitaristu osalist müüki kui ainsat tõeliselt tõhusat võimalust turu tasakaalu taastamiseks.
Google’i kaitse ja võimalikud tagajärjed turule

Google väidab, et sundlik jagamine oleks tehniliselt äärmiselt keeruline ning tekitaks reklaamiturul segadust. Ettevõtte advokaatide sõnul on reklaamisüsteem tihedalt põimunud ning selle lahti harutamine võiks häirida igapäevaselt toimivaid reaalajas oksjoneid. See omakorda võiks kahjustada nii väljaandjaid kui ka reklaamiostjaid, kelle tulu ja kulud on seotud stabiilse süsteemi toimimisega.
Google pakub alternatiivina välja käitumuslikud meetmed – lubaduse muuta oma äripraktikaid ja kasvatada läbipaistvust, ilma et peaks müüma olulisi tehnoloogilisi varasid. Kohtunik Brinkema on aga märkinud, et selline tee võib olla liiga aeglane ja anda liiga vähe garantiisid. Samuti on peaaegu kindel, et mis tahes ettevõtte jagamist puudutav korraldus kaevatakse edasi, mis venitaks lõpliku lahenduse saabumist veel aastaid.
Lõplikku otsust oodatakse 2026. aasta alguses, kuid juba praegu on selge, et võitlus reklaamiturul kehtivate mängureeglite pärast jätkub veel pikalt. See, milline saab olema Google’i roll tulevikus, võib määrata kogu digitaalse reklaamimajanduse näo paljudeks aastateks.


