Organismi ainevahetus määrab, kui palju energiat toodetakse ja kui hästi keha funktsioonid toimivad. See mõjutab mitte ainult kehakaalu muutusi, vaid ka üldist tervist: reguleerib, kuidas organism kasutab ja talletab rasvu, valke ja süsivesikuid. Kuigi ainevahetus sõltub osaliselt geneetikast ja seda ei saa täielikult tahtejõuga kontrollida, on võimalik selle kulgu siiski teatud määral mõjutada.
Ainevahetus kui keha „mootor“
Ainevahetus ehk metabolism on protsess, mille käigus organism muudab toidu energiaks, mida keha toimimiseks vajab. See toimib nagu mootor – isegi täielikus puhkeasendis kulutab keha osa kaloreid. Rasvade ainevahetus ehk lipiidide metabolism on selle protsessi osa, mis tagab energiavarustuse ning rasvavarude loomise.
Rasvad on organismile hädavajalikud – need annavad energiat, aitavad omastada vitamiine, moodustavad rakkude membraane ja närvikiude ümbritsevaid kestasid.
Geenid ja elustiil: kellel ainevahetus on kiirem?
Terviselahenduste keskuse „Antėja“ laborimeditsiini arst Eglė Marciuškienė selgitab, et mõnedel inimestel on lihtsalt vedanud – nad on pärinud geenid, mis soodustavad kiiremat ainevahetust, mistõttu võivad süüa rohkem, ilma et kaal oluliselt tõuseks. Teistel on vedanud vähem, sest nende ainevahetus on aeglasem.
„Kehakaal ei sõltu siiski ainult geneetikast – seda mõjutavad ka teised tegurid. Näiteks toitumine, vähene füüsiline aktiivsus ja vanus avaldavad samuti mõju ainevahetusele. Ent paljude inimeste puhul mõjutab just tarbitavate kalorite hulk kõige enam kehakaalu muutusi ja rasvade ladestumist organismis,“ ütleb E. Marciuškienė.
Arsti sõnul toimib organism nii, et liigne energia talletatakse rasvarakkudes – olenemata sellest, kas ainevahetus on kiire või aeglane. Kui süüakse rohkem kaloreid, kui keha ära kulutab, kehakaal tõuseb. Vastupidi, kui toiduga ja joogiga saadakse vähem kaloreid, kui kulub igapäevaste tegevuste (sh treening, puhkamine ja uni) käigus, hakkab kaal langema.
Lipiidide häired: mida näitavad analüüsid?
Lipiidide häired on seisundid, mille korral tõuseb veres rasvataoliste ainete, näiteks kolesterooli ja triglütseriidide tase. Nende ainete analüüsid (üldkolesterool, „halb“ LDL, „hea“ HDL, mitte-HDL-kolesterool ja triglütseriidid) aitavad hinnata südame- ja veresoonkonnahaiguste, päriliku kõrge kolesterooli ning isegi pankreatiidi riski.
„Lipiidide taset on oluline kontrollida ka inimestel, kes põevad haigusi, mis mõjutavad hormoonide tasakaalu – näiteks diabeeti, hüpotüreoidismi või polütsüstiliste munasarjade sündroomi. Need seisundid võivad häirida rasvade ainevahetust. Nende haiguste korralik jälgimine – ravimite võtmine, tervislik toitumine, regulaarne liikumine ja elustiili korrigeerimine – aitab sageli vähendada tõusnud lipiidinäitajaid,“ selgitab E. Marciuškienė.
Lipiidide häired kulgevad enamasti pikka aega sümptomiteta. Hiljem võivad tekkida rindkerevalu, õhupuudus või südamelöökide kiirenemine, mis viitavad võimalikele südame- või veresoonkonnaprobleemidele.
Naha alla võivad tekkida kollakad kogumikud (ksantomid) – eriti silmade ümbruses, kätel või jalgadel. Selliste tunnuste ilmnemisel tasub pöörduda arsti poole, sest varajane ravi aitab vältida tõsiseid tüsistusi, nagu südamehaigused või insult.
„Ateroskleroos on üks sagedasemaid kõrge kolesteroolitaseme tagajärgi. Kui veres on palju „halba“ kolesterooli, triglütseriide või üldkolesterooli, kahjustuvad veresooned järk-järgult. See võib põhjustada südameinfarkti, insulti või muid raskeid haigusi. Sellised muutused võivad alata juba noores eas, mistõttu on mõistlik kolesteroolitaset regulaarselt kontrollida,“ rõhutab arst.
Hoiatavateks märkideks on kollakad laigud või muhud nahal, rasvased ladestused silmade ümbruses, valu kõhus või rinnus ning vereanalüüsides leitud kõrge kolesteroolitase. Nende tunnuste ilmnemisel ei tohiks viivitada, vaid tuleks pöörduda arsti poole.
Milliseid vereanalüüse tasub teha?
Rasvade ainevahetust saab hinnata vereanalüüside abil. Peamine uuring on lipiidiprofiil (lipidogramm), mis hõlmab üldkolesterooli, LDL („halba“), HDL („head“) ja mitte-HDL-kolesterooli ning triglütseriide.
Põhjalikuma pildi saamiseks on soovitatav uurida ka ApoB ja ApoA1 näitajaid ning nende suhet.
„Elu jooksul soovitame vähemalt korra määrata ka Lp(a) taseme. Selle näitaja suurus sõltub valdavalt geneetikast ega muutu reeglina oluliselt ravimite ega elustiili muutuste mõjul. Kõrgenenud Lp(a) tase on seotud suurema südameinfarkti, insuldi ja südameklapihaiguste – näiteks aordiskleroosi – riskiga, mistõttu on see uuring oluline varajases südamehaiguste ennetuses,“ selgitab E. Marciuškienė.
Kuidas ainevahetust soodustada?
Ainevahetust mõjutavad paljud tegurid – vanus, toitumine, füüsiline aktiivsus, keha koostis, sugu, tervislik seisund ja kasutatavad ravimid. Elustiili muutused võivad aidata ainevahetust kiirendada ja rasvade põletamist parandada.
„Üks lihtne meelespea on 3–3–3 reegel: kolm tasakaalustatud toidukorda päevas, kolm treeningut nädalas ja kolm liitrit vett päevas. Selline rütm aitab hoida ainevahetuse aktiivsena,“ soovitab E. Marciuškienė.
Uuringud näitavad, et valkude tarbimine igal toidukorral kiirendab ainevahetust ja suurendab kulutatavate kalorite hulka. Füüsiline aktiivsus, eriti jõutreening ja kõrge intensiivsusega treeningud, tugevdavad lihaseid ning mida rohkem on lihasmassi, seda rohkem kulutab keha kaloreid ka puhkeolekus.
Arst lisab, et oluline on vältida pikka paigalistumist – tasub regulaarselt püsti tõusta, veidi kõndida või töötada võimalusel püstise laua taga. Roheline ja oolong-tees sisalduvad ained võivad aidata rasvhappeid energiaks muuta, vürtsikas toit (nt kapsaitsiini sisaldav) võib samuti ainevahetust veidi kiirendada.
Kofeiin võib soodustada rasvade lõhustumist, parandada insuliinitundlikkust ja vähendada põletikulisi protsesse. Regulaarne kohvijoomine seostub väiksema 2. tüüpi diabeedi riskiga ning soodsama mõjuga ainevahetusele.
Samuti on väga oluline piisav uni – unepuudus suurendab näljahormoon greliini taset ja vähendab täiskõhutunnet tekitava leptiinini hulka, mis omakorda soodustab ülesöömist ja kehakaalu tõusu.
