Veel kümmekond aastat tagasi tähendas arvutioskus peamiselt oskust kasutada tekstiredaktoreid ja veebibrausereid. Tänaseks on see vaid üks baastase – maailm muutub kiiremini kui kunagi varem ning digitehnoloogiad kujundavad põhjalikult ümber meie tööd, õppimist ja igapäevaelu. Kas see, mida me oskasime eile, tagab meie konkurentsivõime ka täna? Ja kas meie, Eesti, suudame tõusta digitehnoloogiate esiritta?
Tehnoloogiamaailma jälgimine kõigile kättesaadavaks
„Mitte igaüks ei saa igapäevaselt jälgida tehnoloogiauudiseid või süveneda teadusartiklitesse. Seetõttu püüame luua selgema viisi, kuidas iga inimene saaks oma teadmisi hinnata ja neid samm-sammult laiendada,“ selgitab Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli (VILNIUS TECH) professor dr Simona Ramanauskaitė.
Üks sellistest viisidest on kompetentsipuud, mis aitavad areneda just nendes valdkondades, mis on tööjõuturul kõige nõutumad. Seda tööriista testitakse juba VILNIUS TECH üliõpilaste õpetamisel. Professor rõhutab, et spetsialistide teadmiste ja pädevuste pidev uuendamine aitab otseselt kaasa ka kogu riigi konkurentsivõimele.
Milliseid spetsialiste on täna vaja?
Viimastel aastatel on tööturul esile kerkinud mitu peamist oskuste valdkonda. Eriti olulised on tehisintellekti (TI), küberjulgeoleku ja asjade interneti (IoT) pädevused. Üha rohkem vajatakse generatiivse TI, suurte keelemudelite, selgitatava TI, TI eetika ning andmekaitse ja -privaatsuse spetsialiste.
Programmeerimiskeelte (nt Python, Java, Scala), masinõppe algoritmide ja närvivõrkude tundmine ei ole infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektoris enam konkurentsieelis – see on muutunud elementaarseks nõudeks. Samal ajal on väga tähtsad teadmised andmehaldusest, pilvearvutusest ja turvaliste sideprotokollide rakendamisest.
Andmete mahtude kiire kasv suurendab ka küberjulgeoleku olulisust. „Need pädevused on meile, nii Leedule kui Eestile, äärmiselt tähtsad. Need aitavad tagada mitte ainult infosüsteemide, vaid kogu riigi vastupanuvõimet küberohtudele,“ rõhutab dr S. Ramanauskaitė.
„Et mitte jääda turutrendidest maha ja koolitada homse päeva spetsialiste, peame meie kui ülikool mitte ainult jälgima, vaid ka ise tehnoloogiaid looma. Koos partneritega kasutame tehisintellekti tööriistu, et pidevalt jälgida, kuidas peaks digipädevuste arendamine Leedus edasi arenema,“ lisab teadlane.
Kompetentsipuud: tööriist isiklikuks ja erialaseks arenguks
Kompetentsipuud on struktuur, mis võimaldab iga valdkonna jagada väiksemateks osadeks. Näiteks saab „tehisintellekti“ haru jaotada „masinõppeks“, „närvivõrkudeks“, „andmeetikaks“ jne. Iga haru saab omakorda jagada baasoskusteks, näiteks oskuseks kasutada aritmeetilisi tehteid või lugeda tehnilist infot.
„Selline mudel pakub mitu eelist: me näeme selgemalt, millistes valdkondades oleme tugevad ja kus on veel teadmiste või oskuste puudujääke; saame kompetentsipuud pidevalt täiendada uute harudega, mis peegeldavad turumuutusi; ning tekib võimalus täpsemalt planeerida elukestvat õpet. Seetõttu on see palju enamat kui lihtsalt visuaalne teadmiskaart, mis aitab järjepidevalt areneda. Samal ajal on see ka võimalus kogu riigil sihipärasemalt kasvatada spetsialiste, kes tagavad riigi konkurentsivõime globaalses maailmas,“ selgitab dr S. Ramanauskaitė.
Professor lisab, et oluline on vältida kompetentsipuude staatilisust. Selleks on vaja nii ekspertide järjepidevat panust kui ka tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad protsessi automatiseerida. VILNIUS TECH testib juba süsteemi, mis kasutab tehisintellekti tööpakkumiste, teaduspublikatsioonide ja patendibaaside automaatseks analüüsimiseks. Nendest tuvastatakse uued pädevused, mis lisatakse üldisesse kompetentsipuusse. Nii tagatakse, et teadmiskaart uueneb pidevalt ja peegeldab tegelikku olukorda.
Isiklik kompetentsiportfell igale õppijale
Praegu rakendatakse seda süsteemi VILNIUS TECH õppekavades. Iga õppeaine ja isegi iga arvestus on seostatav kompetentsipuuga, mille põhjal koostatakse igale üliõpilasele personaalne kompetentsiportfell.
„See võimaldab oma teadmisi visualiseerida ja neid teiste tudengitega võrrelda, näha, milliseid oskusi on veel vaja tööturu nõudmiste täitmiseks, ning saada soovitusi edasiseks arenguks või ümberõppeks,“ kirjeldab teadlane.
Tulevikus võiks kompetentsipuid kasutada mitte ainult ülikoolides, vaid ka koolides ja mitteformaalses hariduses. Selline süsteem oleks mugav abivahend nii õpilastele kui täiskasvanutele – see aitaks valida sobivaid õpinguid, planeerida karjääri ning sihipäraselt arendada vajalikke oskusi.
„Kui suudame kompetentsipuud laialdaselt kasutusele võtta, võivad meie riigid saada mitte ainult tehnoloogiate kasutajateks, vaid ka nende loojateks. See on meie võimalus mitte üksnes järele jõuda, vaid hakata tulevikku ise kujundama,“ kinnitab dr S. Ramanauskaitė.
MIT kogemus – tugi piirkonna tulevikule
Konverents „Žmogiškos ir daugiau nei žmogiškos ateitys: technologinės inovacijos bendrabūviui kurti“ („Inimlikud ja enam kui inimlikud tulevikud: tehnoloogilised innovatsioonid kooseksisteerimise loomiseks“) toimub 9.–10. oktoobril Vilniuses ja Kaunases. Selle korraldab kaheteistkümnest Leedu juhtivast ülikoolist, teaduskeskusest ja ettevõttest koosnev konsortsium ning toetab Leedu Teadusnõukogu.
Konverentsi eesmärk on mõista keerukaid tehnoloogiaid ja otsida võimalusi harmooniliseks koostoimeks inimkonna, tehnoloogia ja looduse vahel, nii et inimene jääks juhtivaks loojaks ja kasutajaks. See ei ole traditsiooniline teaduskonverents. Ettekanded keskenduvad tulevikuvisioonile, rõhuasetusega reaktiivsete ja interaktiivsete tulevikustsenaariumide loomisel: liigutakse nutikatelt süsteemidelt tunnetuslike ökosüsteemide suunas, kus tehnoloogiad ja süsteemid õpivad ning kohanevad.
Konverents on suunatud tänapäeva analüüsimisele ja koostööl põhineva tuleviku kujutlemisele. See toob kokku erinevad osapooled – teaduse, ettevõtluse, tööstuse, poliitika ja riskikapitali esindajad –, et ühiselt arutada tehnoloogiliste muutuste väljakutseid.
Koostöö MITiga ja elukestva õppe uus tase
Partnerlus Massachusettsi Tehnoloogiainstituudiga (MIT) võimaldab Leedul ja laiemalt kogu piirkonnal omandada kõige uuenduslikumaid praktikaid. MIT rõhutab, et soovitussüsteemide usaldusväärsus sõltub andmete kvaliteedist. See tähendab, et globaalsed metoodikad tuleb kohandada kohaliku konteksti – meie keele, tööturu ja haridussüsteemi – jaoks.
10. oktoobril toimuval sessioonil „Unlocking Minds: How New Pedagogies and AI are Transforming Lifelong Learning“ („Meelete avamine: kuidas uued pedagoogikad ja tehisintellekt muudavad elukestvat õpet“) tutvustab prof dr S. Ramanauskaitė kompetentsipuude kontseptsiooni ja jagab praktilisi kogemusi.
Samas sessioonis kohtuvad ka teiste kõrgkoolide eksperdid ning ettevõtete esindajad. Sellest saab ruum, kus otsida mõttekaaslasi, arendada ja kohandada nende kogemusi ja ideid selle tööriista täiustamiseks ning integreerida see mitte ainult Leedu, vaid ka USA turule.
