3. detsembril toimus Järvakandi kultuurihallis koostööseminar, kus piirkonna ettevõtjad, haridusasutused ning Kehtna valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) esindajad jõudsid ühisele arusaamale: on vaja veelgi tugevdada Järvakandi ainulaadset positsiooni Eesti klaasipealinnana.
Klaasitööstuse ajaloost UNESCO pärandini
Kehtna valla arendusnõunik Varri Väli juhatas sisse Järvakandi Klaasikeskuse uue juhi Kalev Kaljuste ettekande, kus tutvustati plaane aastaks 2026 ja kaugemaks tulevikuks. Kaljuste sõnul on Järvakandi kui klaasipealinna puhul esmane eesmärk tõsta piirkonna tuntust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Klaasikeskus soovib olla aktiivne platvorm, mis:
- toetab kohalikku klaasi- ja loomevaldkonna ettevõtlust,
- säilitab ja esitleb klaasitööstuse rikkalikku ajalugu,
- toimib kaasaegse ja avatud avaliku ruumi keskusena.
Oluline on, et Klaasikeskus oleks mõjukeskus kogu Kehtna vallale ja Rapla maakonnale, mitte ainult Järvakandi alevile. Lisaks konkreetsetele eesmärkidele ja tegevustele esitas Kaljuste ka ambitsioonika visiooni: püüelda Järvakandi klaasitööstuse ajaloo kandmise poole UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Ohutus kui igapäevatöö vundament
Järvakandi klaasitehase tegevusest andis ülevaate nüüdseks kaheksa kuud ametis olnud tegevjuht Hardi Rajur. Tema sõnul algab kõik ohutusest, mis on tehase igapäevatöö absoluutne põhialus.
Rajur tutvustas:
- klaasitootmise etappe ja põhimõtteid,
- klaasiringluse ehk taaskasutuse loogikat,
- tuntumaid kaubamärke, millele tehases purke ja pudeleid valmistatakse.
Positiivse märgina tõi ta välja, et kogu kontsern on seadnud eesmärgiks muuta klaasi taas eelistatud materjaliks. See haakub väga hästi Järvakandi Klaasikeskuse eesmärkidega ning loob tugeva aluse veelgi tihedamale koostööle.
Kaks tugisammast: töökohad ja järelkasv
Vestlusringis kristalliseerusid Järvakandi jätkusuutlikkuse seisukohalt välja kaks võtmeteemat: ettevõtlus ja haridus.
Sõna said ettevõtjad ning kunsti- ja haridusvaldkonna esindajad, kes tutvustasid oma tegemisi, investeeringuid ja vajadusi. Tõdeti, et klaas kui valdkond on küll üha enam pildil, kuid teadlikkuse tõstmiseks nii kohalikul kui laiemal tasandil on veel palju teha.
Eluliselt oluliseks peeti seda, et:
- lapsed ja noored oleksid klaasivaldkonnaga seotud juba varasest east alates,
- noori kaasataks Klaasikeskuse tegevustesse,
- kujundataks tugev seotus nii klaasi kui ka oma kodukohaga.
Jõuti ühisele arusaamale, et ettevõtlus on esmatähtis: stabiilne ja atraktiivne elukeskkond saab alguse töökohtadest.
Kehtna kunstide kooli direktor väljendas muret Järvakandi filiaali tuleviku pärast, sest klaasiõppe rahastus võib olla ohus. Samal ajal on just klaas nii eripärane eriala, et selle säilitamine on Järvakandi kui klaasipealinna jaoks väga oluline nii maine kui ka järelkasvu seisukohalt. Ilma toimiva klaasiõppeta on keeruline luua tugevat sidet noorte, kohaliku kogukonna ja klaasivaldkonna vahel.
Klaas kui kogu alevit kujundav elukeskkond
Mõttekojas, mida juhtis Ragnar Siil, rõhutati, et klaasipealinna kuvand ei tohi piirduda ainult Klaasikeskuse seintega. Klaas peab Järvakandis silma paistma kõikjal – nii avalikus ruumis kui ka igapäevases elukeskkonnas.
Arutelu käigus kirjeldati mitmeid ambitsioonikaid ideid, kuidas tugevdada klaasi rolli kogukonna igapäevaelus:
- Koostöö ringmajanduse teemal. Soovitakse tihendada koostööd Keskkonnahariduskeskusega, luues klaasiringluse ja ringmajanduse õppeprogramme nii lastele, noortele kui täiskasvanutele.
- Atraktiivne elukeskkond spetsialistidele. Vajalik on arendada sellist elukeskkonda, mis suudaks pädevaid spetsialiste nii Järvakandisse meelitada kui pikalt siin hoida. See hõlmab muu hulgas ka uusi elamuarendusi.
- Kogukonna laiapõhjaline kaasamine. Rõhutati, et oluline on näidata kohalikele inimestele Järvakandi potentsiaali ning siduda võimalikult paljud tegevused klaasiga – alates jaanitulede korraldamisest kuni spordivõistluste ja kogupereüritusteni.
- Silmapaistev maamärk – „suur pudel“. Ühe ideena käidi välja efektne objekt, mis oleks ühtaegu vaatamisväärsus ja Järvakandi visiitkaart – näiteks hiiglaslik klaaspudel, kuhu külastajad saaksid sisse minna.
Seminar andis tugeva lähtekoha klaasipealinna nähtavuse ja atraktiivsuse kasvatamiseks. Tänased ideed ja sõnastatud prioriteedid on aluseks konkreetsete töögruppide loomisele ja tegevusplaanide käivitamisele. Oluline on, et kõik osalised mõistaksid oma rolli ja panustaksid järjekindlalt ühiste eesmärkide saavutamisse.
Koostööseminari korraldamist ja artikli avaldamist kaasrahastas Euroopa Liit projekti „Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond“ raames.
