Australias on kaugtööst saanud tavaline osa töökultuurist, kuid selle mõju vaimsele tervisele tekitab siiani vaidlusi. Mõned rõõmustavad paindlikkuse üle, teised kardavad isolatsiooni ning töö ja kodu piiride hägustumist.
Pikaajalise uuringu eesmärk
Pikaajaline uuring püüdis välja selgitada, kas kodust töötamine parandab enesetunnet, mitu päeva nädalas on vaimse tervise seisukohalt kõige soodsam ning kellele see enim kasu toob. Samuti uuriti, kas mõju tuleneb üksnes lühematest töölesõitudest.
Tulemused näitasid selget suunda: kodust töötamine parandab naiste vaimset tervist rohkem kui meeste oma ning parimaks osutus hübriidne töökorraldus, kus osa nädalast veedetakse siiski kontoris.
Uuringu alusandmed
Teadlased analüüsisid kahekümne aasta vältel kogutud riikliku „HILDA” küsitluse andmeid, mis hõlmasid enam kui kuueteistkümmet tuhandet töötajat. See võimaldas jälgida samu inimesi ajas ja näha, kuidas nende emotsionaalne seisund muutus töötingimuste muutudes.
Analüüsist jäeti välja pandeemiaajad, kuna siis võis vaimset tervist mõjutada hulk muid tegureid. Mudelites eristati ka suuremate elusündmuste, nagu töökoha vahetus või laste sünd, mõju. Arvesse võeti nii töölesõidu pikkust kui ka kodust töötamise intensiivsust ning vaadeldi, kuidas need mõjurid erinevalt mõjutavad inimesi, kelle algne enesetunne oli hea või juba niigi nõrgem.
Töölesõidu roll vaimses tervises
Naistel ei olnud töölesõidu pikkusel märgatavat mõju vaimsele tervisele. Pikem sõit ei seostunud ei parema ega halvema enesetundega.
Meeste puhul, eriti neil, kelle vaimne tervis oli juba algselt kehvem, seostus pikem töölesõit halvema vaimse tervisega. Mõju ei olnud väga suur, kuid oli järjepidev, mis viitab sellele, et töölesõit võib olla lisastressor just haavatavamatele töötajatele. Lühem teekond võib neile tähendada märgatavat kergendust.
Hübriidtöö mõju
Kodust töötamine avaldas naistele selgelt positiivset mõju, kuid ainult teatud tingimustel. Suurimad muutused ilmnesid siis, kui nad töötasid peamiselt kodust, kuid veetsid siiski ühe või kaks päeva nädalas kontoris.
Naiste jaoks, kelle vaimne tervis oli kehvem, oli selline töökorraldus selgelt parem kui igapäevane kohalolek kontoris. Kasu ei tulenenud üksnes lühemast või olematust töölesõidust.
Arvatavasti aitasid kaasa väiksem igapäevane stress ja lihtsam töö- ja pereelu ühildamine. Harv kodust töötamine selget kasu ei toonud ning täielikult kaugtööl olevate inimeste arv oli liiga väike, et teha kindlaid järeldusi.
Meeste puhul ei näidanud kodust töötamine usaldusväärset mõju ei paremuse ega halvemuse suunas. Nende heaolu oli tihedamalt seotud töölesõidu pikkusega kui sellega, kas töö toimus kodus või kontoris.
Praktilised järeldused
Põhisõnum on järgmine: just inimesed, kelle vaimne tervis on juba niigi nõrgem, on kõige tundlikumad pikkade töölesõitude suhtes ning võidavad enim kaugtööst või hübriidmudelist.
Seetõttu tasub nii töötajatel kui tööandjatel jälgida, kuidas erinevad töögraafikud mõjutavad enesetunnet, ja pakkuda võimalusel paindlikke töökorraldusi. Uuring näitab, et üht kõigile sobivat lahendust ei ole, kuid hübriidmudel võib paljude jaoks olla kõige turvalisem ja tasakaalustatum valik.
