Uus teaduslik ülevaade näitab, et aeg, mille väljaheited veedavad soolestikus, võib olla oluline tervisenäitaja. Mõnel inimesel liigub soolesisu väga kiiresti, teistel aga aeglasemalt – ning see ei ole pelgalt ebamugav harjumus või tühine kõrvalnähtus. Selgub, et need erinevused võivad olla seotud mikroorganismide tegevuse ja isegi haigusriskiga.
Soolestiku liikumine peegeldab sügavamaid protsesse
Teadlased analüüsisid paljude varasemate uuringute andmeid ning leidsid selged erinevused kiire ja aeglase sooletegevusega inimeste mikrobioomis. Kuna soolestiku mikrobioom on tihedalt seotud immuunsüsteemi, ainevahetuse ja närvisüsteemi tööga, võivad need erinevused olla väga mõjusad. Teisisõnu võib sinu tualetikülastuste rütm peegeldada sügavamaid kehas toimuvaid protsesse.
Eriti aeglane soolesisu liikumine ja krooniline kõhukinnisus on seotud ainevahetus- ja põletikuliste häiretega. Samuti tuuakse esile neuroloogilisi haigusi, näiteks Parkinsoni tõbe, millega sageli kaasneb pikenenud soolte läbimisaeg. Arusaamine, millised mikrobioomi omadused neid seisundeid saadavad, võib aidata välja töötada täpsemaid ravimeetodeid.
Uurimistöö andmeallikad
Teadlasrühm kogus juba avaldatud töödest infot osalejate soolestiku läbimisaja, toitumise ja mikrobioomi koostise kohta. Lisaks hinnati ka mikroorganismide toodetud ainete ehk metaboliitide profiile. Ülevaatesse kaasati tuhandete inimeste andmed – nii tervete kui ka ärritunud soole sündroomi, kõhukinnisuse või maksatsirroosiga patsientide omad.
Soolestiku läbimisaega ei määrata ainult selle järgi, kui sageli inimene tualetis käib. Mõnikord kasutatakse neelatavaid anduritega kapsleid, mis registreerivad oma teekonna seedekulglas. Teisel juhul rakendatakse Bristoli väljaheiteskaalat, kus konsistentsi järgi saab järeldada, kas soolte liikumine on pigem kiire või aeglane.
Mida teevad bakterid aeglase läbimise ajal?
Mida kauem toit jämesooles püsib, seda rohkem aega on bakteritel seda kääritada. Selle aja jooksul muudavad nad soolestiku happesust ja eraldavad metaboliite, mis võivad mõjutada kogu organismi. Aeglane soolte liikumine loob seega teistsuguse bioloogilise keskkonna kui kiire läbimine.
Ülevaade näitas, et kiire läbimisajaga inimeste mikrobioom erineb aeglase läbimisajaga inimeste omast märkimisväärselt. Kiirema läbimisega inimestel leidub tihedamini kiiresti kasvavaid bakteriliike, mis eelistavad süsivesikuterohket ja rasvavaesemat toitu. Aeglasema seedimisega inimeste soolestikus domineerivad sageli liigid, mis on paremini kohastunud valgurikkale toidule.
Mikrobioomi mitmekesisus ja „suletud ring“
Nii väga kiire kui ka väga aeglane soolestiku liikumine on seotud väiksema mikrobioomi mitmekesisusega. See viitab sellele, et äärmuslikud tingimused soosivad üksikuid spetsialiseerunud liike, mis tõrjuvad teised välja. Need liigid toodavad omakorda metaboliite, mis säilitavad neile sobiva keskkonna – nii tekib omalaadne suletud ring.
Kui mikrobioomi analüüsis arvestada ka soolestiku läbimisaega, on võimalik mikrobioomi koostist palju täpsemalt prognoosida kui ainult toitumist vaadeldes. See aitab selgitada, miks sama toitumissoovitus või probiootikum toimib eri inimestel väga erinevalt. Kui arstid pööraksid rohkem tähelepanu iga inimese individuaalsele soolte rütmile, saaksid nii nõuanded kui ka ravi olla oluliselt personaalsemad ja tõhusamad.
