Viimase kahekümne aasta jooksul on inimeste arv, kes on jõudnud Everesti tippu, kasvanud ligi 50 protsenti. Alpinisti ja grupimatkade juhi Tadas Jeršovase sõnul on inimeste voog kasvanud kõigi mandrite kõrgeimates tippudes. Tavaliselt alustatakse madalamatest mägedest ning kui need on edukalt vallutatud, on juba turvalisem sihtida maailma kõrgeimaid tippe.
T. Jeršovase tähelepanekul ronib koos temaga mägedesse väga eriilmelise tausta ja vanusega seltskond – alates tudengitest kuni ettevõtjate ja tippjuhtideni. Osalejate vanus jääb vahemikku 16–73 eluaastat.
„Tänapäeval võib tippudes kohata väga erinevaid inimesi, keda ühendab soov end proovile panna. Nii järsk keskkonnavahetus lõõgastab aju oluliselt paremini kui kõik hinnas puhkus soojal maal,“ muigab ta.
Enne mägedesse minekut on oluline mitte ainult vaimselt häälestuda, vaid ka korralikult valmistuda. Vastupidavustreeningud ja hea füüsiline vorm aitavad kohaneda mägede õhuga, tehnoloogilised lahendused aga võimaldavad äärmuslikes oludes turvalisemalt navigeerida.
Tehnoloogia on muutnud suhtumist ekstreemsetesse tegevustesse
Kuigi mäkketõus ise ei ole viimase kahekümne aastaga kergemaks muutunud, tunnistab T. Jeršovas, et oluliselt on arenenud nii hoiakud kui ka ettevalmistusvõimalused. Mugavam infrastruktuur, kogenumad giidid ja kaasaegsem varustus aitavad riske paremini hinnata ning keerulistes oludes turvalisemalt liikuda.
Ekspeditsioonidele minnakse enamasti grupina koos kogenud giididega, mis vähendab halvast enesetundest või eksimisest tingitud õnnetuste tõenäosust. Samuti on mägedes juurde tulnud abivahendeid, mis võimaldavad täpsemalt jälgida organismi seisundit.
Tänapäeva ekspeditsioone on raske ette kujutada ilma vere hapnikusisalduse mõõtjate ja nutikate seadmeteta, mis võtavad enda kanda järjest rohkem traditsioonilise varustuse funktsioone. Mägedes on olulisel kohal näiteks „Samsung S25“ seeria telefonid, mis toimivad peamise navigatsiooni- ja infokanalina – need võimaldavad kasutada võrguühenduseta kaarte, kontrollida ilmaprognoose, hoida ühendust meeskonnaga ning jäädvustada teekonda.
Nende mudelite konstruktsioon on kohandatud karmidele tingimustele: metallist raam, vastupidav korpus ja „Corning Gorilla Glass Victus 2“ ekraan kaitsevad seadet põrutuste ja keskkonnamõjude eest. See on eriti oluline kõrgmäestikus, kus iga tõrge varustuses võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.
Telefoni roll mäetippudes
Mägedes kasutatakse navigeerimiseks enamasti nutitelefone. Satelliitinternet võimaldab suhelda isegi seal, kus mobiililevi puudub, jälgida ilmaprognoose ja võtta ühendust lähedastega.
Näiteks Argentina kõrgplatool asuvates baaslaagrites võimaldavad „Starlinki“ terminalid kasutada internetti ka 5–6 kilomeetri kõrgusel. Alpinisti sõnul on internet talle kõige olulisem just meteoroloogiliste prognooside tõttu – ilma nendeta ta mägedesse ei läheks.
„Tõusul on telefon minu jaoks tähtsaim isiklik nutiseade, mis koondab kogu vajaliku info. Kasutan seda sageli lennurežiimis, sest nii pikeneb aku tööaeg. Meie telkides ei ole elektripistikuid, seega tuleb vahel valida, kas hoida alles internetiühendus või töötav telefon. Tõusul on peamine vooluallikas päikesepaneel, mistõttu tuleb olemasolevat energiat targalt kasutada,“ selgitab T. Jeršovas.
Alpinisti sõnul tuleb telefonid suurel kõrgusel hoida soojas – näiteks keha ligi või isegi magamiskotis. Nii saab seadmeid paremini kaitsta tingimuste eest, mis on ohtlikud nii inimestele kui ka tehnikale.
