Karolinska instituudis läbiviidud uus uuring näitas, et halb uni võib kiirendada aju vananemist. Inimeste aju, kes magavad vähese või kehva kvaliteediga unega, näib olevat vanem kui nende tegelik vanus.
Halb uni ja aju kiirem vananemine
Karolinska instituudi teadlased avastasid, et ebapiisav või rahutu uni võib kiirendada ajus toimuvaid vananemisprotsesse. Inimeste aju, kes magavad halvasti, paistab olevat justkui vananenud kiiremini kui nende passis kirjas olev iga. Uurijate hinnangul võib seda nähtust osaliselt selgitada suurenenud põletik organismis, mis aja jooksul mõjutab närvisüsteemi ning vaimseid võimeid.
Teadlased on juba ammu kahtlustanud seost halva une ja dementsuse vahel, kuid seni polnud selge, kas unehäired ise soodustavad vaimsete võimete langust või on need hoopis üks varajasi haigustunnuseid.
„Aju vanus“ ja suur osalejate hulk
Uus analüüs aitab paremini mõista, kuidas uni võib muuta aju bioloogilist vanust võrreldes inimese kronoloogilise ehk tegeliku vanusega. Uuringus osales üle 27 000 kesk- ja vanemaealise inimese Suurbritanniast, kellele tehti magnetresonantstomograafia.
Teadlased kasutasid tehisintellekti, et arvutada iga osaleja nn „aju vanus“, tuginedes tuhandetele erinevatele aju struktuuri näitajatele. Nii saadi pilt sellest, kas aju näib noorem või vanem kui inimese tegelik iga.
Uuring: kuidas uni mõjutab aju seisundit?
Osalejate unekvaliteeti hinnati viie teguri alusel:
- päevarütm,
- une kestus,
- unetus,
- korisemine või norskamine,
- päevane unisus.
Selle põhjal jagati inimesed kolmeks rühmaks: hea unega, keskmise unega ja halva unega osalejad.
Tulemused näitasid, et iga punkt, mis kaotati unekvaliteedi skoorist, oli seotud ligikaudu kuue kuu võrra „vanema“ ajuga. Teisisõnu – halvasti magajate ajud nägid välja umbes ühe aasta võrra vanemad kui nende tegelik vanus.
Põletik kui võimalik peamine süüdlane
Selleks, et paremini mõista, miks halb uni niimoodi mõjub, mõõtsid teadlased osalejate organismis madalatasemelise põletiku näitajaid. Selgus, et põletik võib selgitada üle 10% seosest halva une ja kiirema aju vananemise vahel.
See viitab, et püsiv põletik toimib justkui „vaikne vaenlane“, mis tasapisi kahjustab aju talitlust. Uuringu juhtivautor Abigail Dove rõhutab, et tulemused näitavad: une parandamine võib olla tõhus viis aju vananemise aeglustamiseks ja isegi kognitiivsete häirete ennetamiseks. Üks olulisemaid sõnumeid on see, et uni on tegur, mida inimene saab ise märkimisväärselt mõjutada.
Teised võimalikud põhjused ja uuringu piirangud
Lisaks põletikule kaaluvad teadlased ka teisi selgitusi. Üks võimalik põhjus on see, et une ajal töötab eriti aktiivselt aju „puhastussüsteem“, mis eemaldab ajukoest jääkained ja toksiinid. Kui uni on katkendlik või liiga lühike, ei saa see süsteem korralikult toimida, mis võib kiirendada aju vananemist.
Teise hüpoteesi järgi halvendab halb uni südame-veresoonkonna tervist, mis omakorda vähendab aju varustamist hapnikuga ja kahjustab ajurakke. Samas märgivad teadlased, et „UK Biobank“ andmebaasi osalejad on üldiselt tervemad kui Suurbritannia elanikkond keskmiselt. Seetõttu ei pruugi tulemusi täielikult üle kanda kogu elanikkonnale.
Lisaks tugines osa andmeid inimeste endi antud vastustele, mis võib mõjutada täpsust. Siiski annab see töö väärtuslikke uusi teadmisi selle kohta, kui tähtis on hea uni, et säilitada nooruslik ja terve aju.
