Kivid võivad sapipõies kujuneda aastaid, kuid seni, kuni haigus ei anna tugevaid sümptomeid, ei tule see meile enamasti isegi mõttesse. Kui aga ravi edasi lükata, võivad tekkida tõsised tüsistused, mis ohustavad mitte ainult tervist, vaid ka elu.
Millest sapikivid sapipõies tekivad, millised sümptomid haigusest märku annavad ja millal on vajalik operatsioon, selgitab Vilniuse laiaprofiiliga kliiniku „Meliva“ (varem „Kardiolitos klinikos“) üld‑ ja kõhukirurgia keskuse abdominaalkirurgi dr. Paulius Žeromskas.
Kes on suurimas riskigrupis?
Kõrgeim risk sapikivitõve tekkeks on üle 40‑aastastel ülekaalulistel naistel. Oluline roll on ka rasedustel – suurenenud emakas häirib sapi äravoolu, mistõttu kivid tekivad kergemini. Riski suurendavad veel pärilikkus ja ebatervislik toitumine – rasvane ja terav toit, liigne praetud toidu tarbimine.
Sapipõie roll ja kivide tekkepõhjused
Sapipõis toimib reservuaarina, kuhu koguneb maksas toodetud sapp. Söögi ajal, kui retseptorid seedetraktis ärrituvad, tõmbub sapipõis kokku ja sapp juhitakse kaksteistsõrmiksoolde, kus see aitab lagundada rasvu.
Sapikivid tekivad peamiselt kahel põhjusel:
- sapp seisab liiga kaua sapipõies
- muutub sapi keemiline koostis.
Siis hakkavad sapis olev kolesterool, sapphapped ja soolad kristalliseeruma ning neist kristallidest kujunevad aja jooksul kivid. Enamik inimesi ei tea, et neil on sapikivid – seda nimetatakse asümptomaatiliseks sapikivitõveks.
Kui kivid muutuvad suuremaks või liiguvad sapipõiest välja, võivad need takerduda kitsastesse sapiteedesse ja põhjustada vaevusi. Sel juhul on tegemist juba sümptomaatilise sapikivitõvega.
Haigus annab enamasti märku valuga
Üks tüüpilisemaid sapikivitõve sümptomeid on valu parema roidekaare all või ülakõhus „augukese“ piirkonnas, mis tekib enamasti pärast söömist. Põhjus on selles, et süües tõmbub sapipõis kokku ja püüab sappi väljutada, kuid kaelaosasse kinni jäänud kivi takistab selle äravoolu.
Nii võib tekkida sapikoolik ehk sapipõiehoog – tugev, hootine, korduv valu ülakõhu kesk- või paremal osas, mis kestab mõnest minutist mitme tunnini. Sageli kaasnevad sellega iiveldus ja oksendamine.
Kuidas sapikivitõbe diagnoositakse?
Sapikivitõve diagnoosimiseks tehakse kõhuõõne elundite ultraheliuuring. See on kiire ja täpne meetod, millega saab hästi näha kive ning hinnata sapipõie ja sapiteede seisundit.
Kui vaja välistada teisi sarnaste sümptomitega haigusi (näiteks haavandtõbi), tehakse mõnikord ka mao või kaksteistsõrmiksoole endoskoopilisi uuringuid. Harvem kasutatakse kompuutertomograafiat või magnetresonantstomograafiat – peamiselt siis, kui kahtlustatakse maksa või kõhunäärme haigusi, mis võivad anda sarnaseid kaebusi.
Kuigi rutiinseid sõeluuringuid sapikivide suhtes ei tehta, tasub arsti poole pöörduda kohe, kui märkad mingeid seedeelundkonna töö häireid: hoogudena esinev valu parema roidekaare all, iiveldus, oksendamine, seede- või roojamishäired.
Ohtlikud tüsistused
Haigus võib alguses tunduda väheoluline, kuid suurim oht tuleneb just selle tüsistustest. Igasugune sapiteede ummistus võib põhjustada ägeda või kroonilise sapipõiepõletiku – koletsüstiidi. Siis muutub valu pidevaks ja kestvaks, sageli tõuseb palavik ja tekivad muud põletikunähud. Aja jooksul võib kujuneda mädanik, mis ravimata võib lõhkeda kõhuõõnde.
Veelgi ohtlikum on olukord, kui kivi liigub sapipõiest ühissapijuha ning jääb kinni piirkonda, kus ühinevad sapi- ja kõhunäärmejuhad enne kaksteistsõrmiksoolde suubumist. Sellisel juhul võib tekkida kollatõbi või kujuneda raske, eluohtlik seisund – äge pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik.
Sapipõie eemaldamine ei kahjusta organismi
Kui sapipõis enam ei tööta korralikult, eemaldatakse see kirurgiliselt. Tänapäeval tehakse peaaegu kõik sapipõie eemaldamise operatsioonid laparoskoopilisel meetodil, kasutades optilist süsteemi ja spetsiaalseid peenikesi instrumente.
Sellise operatsiooni puhul on kirurgiline trauma oluliselt väiksem, sest suuri lõikeid ei tehta. Seetõttu on taastumine kiirem ja tüsistuste risk väiksem, sh on väiksem oht haavainfektsiooniks, patsient tunneb vähem operatsioonijärgset valu ning saab varem naasta tavapärase elu juurde.
Kas kive saab ravimitest lahustada?
Vahel arvatakse, et sapikive saab lahustada ravimitega. Teatud juhtudel on see küll võimalik, kuid see ravimeetod ei ole populaarne ega laialt kasutusel. Suurim probleem on väikesed kivid: kui need ravi mõjul veelgi vähenevad, pääsevad nad kergemini sapiteedesse ja võivad sinna kinni jääda, põhjustades ohtlikke tüsistusi.
Kuidas sapikive ennetada?
Dr Žeromskas rõhutab, et sapikivitõve ennetamiseks on oluline:
- süüa regulaarselt ja väiksemate portsjonitena
- vähendada rasvase, praetud ja väga terava toidu hulka
- juua piisavalt vett
- vältida pikaajalist nälgimist või ekstreemseid dieete.
Tervislik ja tasakaalustatud toitumine koos mõõduka kehalise aktiivsusega aitab vähendada sapikivide tekkeriski ning hoida seedesüsteemi üldiselt heas töökorras.
