Lapse sündi oodatakse tavaliselt suure rõõmuga, kuid esimesed päevad vastsündinuga võivad kujuneda tõeliseks proovikiviks – eriti siis, kui hädavajalikud vahendid on koju varumata. Spetsialistid rõhutavad, et ette valmistatud kodune ravimikapp aitab vähendada stressi, võimaldab kiiremini reageerida tüüpilistele olukordadele ning annab emale ja isale rohkem kindlustunnet.
Ettevalmistatud ravimikapp toob kindlustunnet
„Gintarinė vaistinė“ proviisori Kristina Šnirpūnienė sõnul aitab läbimõeldud ravimikapp emal kiiremini sünnitusest taastuda ning vanematel tagada lapsele mugavus ja võimalikult tervislik algus.
„Emad küsivad sageli, mida tasuks juba enne sünnitust ravimikappi varuda. Peamine soovitus on valmis panna vaid kõige olulisem, et ei peaks ootamatul hetkel improviseerima. Nii emale kui ka vastsündinule on esimestel kuudel kõige tähtsam tagada hea hügieen, mugavus ja kiire abi levinumate murede korral,“ selgitab ta.
Vahendid emale pärast sünnitust
Pärast sünnitust on emale kindlasti vaja spetsiaalseid hügieenisidemeid, sest veritsus võib kesta 4–6 nädalat nii loomuliku sünnituse kui ka keisrilõike järel.
„Esimestel päevadel pärast sünnitust on kõige mugavamad mähkmeid meenutavad aluspüksid – need imavad rohkem niiskust ja kaitsevad paremini lekkimise eest. Hiljem piisab suurema imavusega sidemetest, veel edasi tavalistest hügieenisidemetest. Mõistlik on varuda ka ühekordseid aluslinu: neist on kasu nii mähkmevahetusel kui ka ema esimestel öödel, et ei peaks muretsema määrdunud voodipesu pärast. Vastsündinut ei ole siiski soovitatav nendele aluslinadele magama panna, sest selline materjal võib soodustada naha higistamist,“ soovitab Šnirpūnienė.
Imetamisperioodiks tasub tema sõnul varuda dekspantenooli sisaldavat salvi – see aitab ravida mitte ainult lõhenenud nibusid, vaid ka beebi naha punetust ja mähkmelöövet. Nibude kaitseks sobivad ka lanoliiniga salvid ning jahutavad kompressid.
„Kui arst on raseduse ajal määranud rauapreparaadid, soovitatakse neid võtta veel vähemalt paar kuud pärast sünnitust. Kasulikud on ka kalaõli ja D-vitamiin, üldvitamiinid on aga asjakohased siis, kui toitumine ei ole piisavalt mitmekesine. Imetav ema vajab päevas umbes 500 kcal rohkem energiat ning vähemalt 2 liitrit vedelikku. Sünnitusmajja tasub kaasa võtta gaseerimata mineraalvett, sest pärast sünnitust kaotab keha palju vedelikku ja janu võib olla tavapärasest suurem,“ lisab proviisor.
Ta märgib, et tulevased emad küsivad sageli, kas nad peaksid haiglasse oma ravimeid kaasa võtma. Šnirpūnienė kinnitusel pole selle pärast vaja muretseda – põhiravimid (palaviku alandajad, valuvaigistid, antibiootikumid) on haiglas olemas.
„Kaasa tasub võtta ainult need ravimid, mida naine tarvitab krooniliste haiguste tõttu pidevalt,“ täpsustab ta.
Vastsündinu esmavajadused kodus
Koju naastes läheb vanematel tarvis kontaktivaba termomeetrit, millega saab mõõta nii kehatemperatuuri kui ka toidu ja vee temperatuuri. Ravimikappi on kasulik varuda ka 60 mg paratsetamooli ravimküünlaid palaviku alandamiseks, ninaaspiraator ning ühekordsed merivee ampullid nina puhastamiseks.
„Kõhupuhituse korral võivad aidata simeetikoni tilgad, kuid ilma arsti nõusolekuta ei maksa nendega kiirustada, sest lapse nutt ei tähenda alati gaasivalusid. D-vitamiin määratakse beebile üldjuhul alates esimesest elukuust, välja arvatud juhul, kui arst soovitab teisiti,“ selgitab Šnirpūnienė.
Beebi naha ja hügieeni eest hoolitsemine
Proviisori sõnul vajab beebi naha hooldus õrna pesuvahendit kehale, niisutavat losjooni või õli, spetsiaalset kreemi peanaha kõõma ehk „kõõmatüki“ jaoks ning külmal ajal ka kaitsekreemi pakase eest. Kuni kolmanda elukuuni ei soovitata kasutada päikesekreemi – turvalisem on vältida otsest päikest.
„Kosmeetikatooteid tasub valida ilma lõhnaainete ja säilitusaineteta, eelistada tundlikule nahale mõeldud sarju. Hügieeni jaoks kuluvad ära steriilsed mittekootud vatipadjad silmade ja nabanööri hoolduseks, nüri otsaga küünekäärid, pehme harjastega juuksehari. Kodus mähkmevahetuse ajal on kõige parem pesta last veega, niiskeid salvrätikuid on mõistlik kasutada pigem kodust väljas käies,“ soovitab ta.
Šnirpūnienė sõnul sobivad mähkmelööbe ennetamiseks tsinki ja pantenooli sisaldavad salvid ning taimeõlid, millel on põletikuvastane toime.
„Et vältida mähkmelöövet, on väga oluline õige mähkmesuurus, hea imavusega mähkmed ning piisavalt sage nende vahetamine. Spetsiaalselt vastsündinutele mõeldud mähkmetel on sageli sisselõige naba juures, et see piirkond ei oleks kaetud,“ juhib proviisor tähelepanu.
Mida parem mitte ette osta?
Proviisor rõhutab, et kiirustada ei maksa lutipudeli, rinnapiimaasendaja ega luti soetamisega – esmalt tasub usaldada imetamist ning raskuste korral pöörduda imetamisnõustaja poole. Samuti ei ole vaja varuks osta köha- ja nohuravimeid, probiootikume ega muid preparaate, mida ei pruugigi vaja minna.
Nabanööri hoolduseks ei kasutata enam piirituse lahuseid ega kaaliumpermanganaati – piisab, kui puhastada naba steriilse salvrätikuga, mis on niisutatud keedetud veega. Kui naba ei parane, määrab arst sobivad vahendid.
„Kõige tähtsam on mitte püüda kõike ette valmis osta – palju saab soetada vastavalt vajadusele. Kui aga esmased vahendid on olemas, on emal ja isal rahulikum olla, sest esimesed nädalad beebiga on alati täis uusi kogemusi,“ rõhutab K. Šnirpūnienė.
