Hea aju töö, mõtlemisvõime ja emotsionaalne tasakaal ei sõltu ainult puhkusest, unerežiimist või stressitasemest, vaid ka sellest, kas aju saab piisavalt vajalikke toitaineid. Aju on üks keerukamaid ja kõige rohkem energiat vajavaid organeid, mistõttu rõhutavad neuroloogid, et teatud ained on elutähtsad – nende puudus võib aja jooksul viia erinevate tervisehäireteni.
Millised toitained on ajule eriti olulised?
Terviselahenduste keskuse „Antėja“ neuroloog Indrė Jasienė sõnul on meie ajule mõned toitained eriti tähtsad. Glükoos, B12-vitamiin ja foolhape tagavad aju normaalse talitluse: glükoos toimib peamise ja peaaegu ainsa energiaallikana, B12-vitamiin ja foolhape hoiavad närvirakkude tervist, osalevad müeliini tootmises ning neurotransmitterite sünteesis. Ilma nendeta häiruks aju struktuur ja närviimpulsside edasikandumine.
„Need toitained mõjutavad otseselt aju tööd – aitavad säilitada mälu, tähelepanu ja meeleolu. B-rühma vitamiinid osalevad meeleolu reguleerivate neurotransmitterite, nagu serotoniin ja dopamiin, tootmises, mistõttu nende vähesus võib viia madalama motivatsiooni või depressiivsete sümptomiteni. Samal ajal varustab piisav ja stabiilne glükoosihulk aju energiaga, mis on vajalik keerukate kognitiivsete ülesannete täitmiseks ning tähelepanu ja meeldejätmise toetamiseks,“ selgitab I. Jasienė.
B12 ja foolhappe puuduse tagajärjed
B12-vitamiini või foolhappe puudus võib avaldada aju ja närvisüsteemi talitlusele tõsist mõju. Pikaajalisel defitsiidil võib kujuneda polüneuropaatia, mis väljendub jäsemete tuimuse, sipelgate jooksmise tunde või valuna, samuti mäluhäirete, „ajuuima“ ja üldise kognitiivse võimekuse langusena.
„Nende vitamiinide puudus võib põhjustada megaloblastilist aneemiat, mis tekitab väsimust, ning sellega võivad kaasneda ka tasakaalu- ja meeleoluhäired,“ hoiatab neuroloog.
Glükoosi mõju mõtlemisele
Glükoositaseme kõikumine veres mõjutab otseselt meie võimet keskenduda ja mõelda, sest aju on selle suhtes eriti tundlik.
Liiga madal veresuhkur (hüpoglükeemia) häirib kiiresti aju tööd – tekivad segasus, ärrituvus ja raskused tähelepanu hoidmisel, sest ajul napib energiat. Pikaajaline liigne veresuhkur (hüperglükeemia), mis on iseloomulik diabeedile, võib kahjustada väikseid veresooni ja närvirakke, mille tagajärjel nõrgeneb aja jooksul mõtlemisvõime ja kognitiivsed funktsioonid.
Kust saada ajule vajalikke toitaineid?
Arsti sõnul on kõiki neid olulisi toitaineid võimalik saada looduslikult tasakaalustatud igapäevasest toidust. Näiteks B12-vitamiini leidub rohkesti loomset päritolu toodetes – lihas, kalas, munades ja piimatoodetes.
Foolhappe (B9-vitamiini) allikad on tumerohelised lehtköögiviljad, nagu spinat ja brokoli. Seda leidub palju ka kaunviljades – ubades, läätsedes. Samuti on soovitatav süüa maksatoite.
I. Jasienė sõnul aitab ühtlase glükoositaseme säilitamiseks ja ajule püsiva energia tagamiseks valida liitsüsivesikuid – täisteratooteid, köögivilju ja erinevaid putrusid. Rafineeritud suhkrut tasub võimalusel vältida.
Millal on vaja toidulisandeid?
„Toidulisandeid ei peaks kasutama üksnes väsimuse või soovi tõttu aju tööd parandada. Samuti ei tasu neid võtta ilma arstiga nõu pidamata. Ebameeldivad sümptomid võivad olla seotud väga erinevate põhjustega, seega on oluline esmalt teha vereanalüüsid ja selgitada, kas tõepoolest esineb mõne aine, näiteks B12-vitamiini, puudus,“ rõhutab „Antėja“ neuroloog.
Spetsialisti sõnul saab arst sobiva toidulisandi annuse määrata alles siis, kui on kindlaks tehtud konkreetne defitsiit ja selle põhjus.
„Liigne või põhjendamatu toidulisandite tarvitamine ei too mitte ainult kasu puudumist, vaid võib mõnikord ka tervist kahjustada. Seega olgu esimene samm alati uuringud ja nõustamine spetsialistiga,“ lisab I. Jasienė.
