Respublikliku Šiaulių haigla uroloogi konsultatsioonikabinetti jõuab iga päev patsiente, kellele perearst on meeste eesnäärmevähi varajase avastamise ennetusprogrammi raames teinud eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) vereanalüüsi ning avastanud selle kõrgenenud taseme. Sellisel juhul väljastatakse patsiendile saatekiri uroloogi vastuvõtule, et selgitada välja, kas eesnäärmes on mingeid muutusi.
Respublikliku Šiaulių haigla uroloogiaosakonna arst-uroloogi Darius Domanaitise sõnul on uuringu tulemused sageli positiivsed, kuid eesnäärme muutused ei tähenda alati pahaloomulist kasvajat. Meestele tuletab seda pidevalt meelde ka november – meeste tervise kuu, mis on väga sobiv aeg oma tervise kontrollimiseks ja õigeaegseks hoolitsemiseks meheliku tervise eest.
Neeruvähk ajendas uuringutele
64-aastane šiaulialane Kęstutis Doveika tuli uroloogi vastuvõtule esimest korda kaks aastat tagasi. 2023. aastal eemaldati tal üks neer. Enne seda oli perearst midagi kahtlast märganud ja suunanud patsiendi uroloogi konsultatsioonile. Uroloog kinnitas ultraheli- ja kompuutertomograafiauuringute abil perearsti kahtlusi. Neerus leitud moodustisest võetud biopsia näitas pahaloomulist kasvajat.
Respublikliku Šiaulių haigla uroloogiaosakonna arst-uroloog Darius Domanaitis, kes patsienti opereeris ja tema raviga tegeles, tegi konsultatsioonide käigus korduvalt ka PSA-analüüsi, kuid tulemused olid toona korras.
Patsiendi perearst määras K. Doveikale alates 50. eluaastast regulaarselt PSA-testi ka eesnäärme (prostata) vähi varajase avastamise ennetusprogrammi raames. Programmi tingimuste järgi kuulub patsient vanuserühma 50–69 aastat (k.a), kellele on ette nähtud riigi rahastatav eesnäärmevähi diagnoosimise programm. Tänu sellele programmile on võimalik avastada eesnäärmevähk varases staadiumis.
Just selle programmi käigus avastatigi juhuslikult, et PSA näit on tõusnud. Patsient tuli uuesti uroloog D. Domanaitise konsultatsioonile – seekord mitte ainult suure murega, vaid ka usaldades arsti professionaalsust ja olles veendunud, et ükskõik milline diagnoos ka ei oleks, suudetakse haigusega ühiselt toime tulla.
Esimesel konsultatsioonil tehti patsiendile eesnäärme kliiniline uuring. Hiljem suunati ta põhjalikumale uuringule – eesnäärme magnetresonantstomograafiale. Uuringu tulemused ei olnud rõõmustavad – eesnäärmes oli näha muutusi. Seetõttu tuli patsient taas uroloogi kabinetti, seekord eesnäärme biopsia tegemiseks.
Lootus – varajane staadium
See, et patsiendile pöörati rohkem tähelepanu võimalike eesnäärmemuutuste suhtes, annab lootust, et avastatud muutused ei ole eluohtlikud. Uroloogi sõnul ei tähenda eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) taseme tõus alati, et eesnäärmes on vähk. See võimaldab küll kahtlustada kasvajat, kuid ei ole ainus ega lõplik põhjus. PSA taseme tõus võib olla tingitud ka kuseteede või eesnäärme põletikust.
Kui vereanalüüs siiski näitab kõrgenenud PSA taset, suunab perearst patsiendi eesnäärmevähi ennetusprogrammi alusel uroloogi vastuvõtule, kus viiakse läbi täiendavad uuringud varajase vähi diagnostika programmi raames.
Kuidas eesnääret uuritakse?
„Me uurime patsienti kliiniliselt, tehes digitaalse rektaalse eesnäärme uuringu, mille käigus katsutakse sõrmega läbi pärasoole eesnääret ning hinnatakse, kas selles on mingeid ebatasasusi, sõlmekesi või tihkemaid piirkondi, mis võivad viidata vähikahtlusele,“ selgitab dr D. Domanaitis. Kuid isegi siis, kui arst uuringul midagi kahtlast ei märka, määratakse sageli magnetresonantstomograafia.
Põhjuseks on see, et eesnäärme muutusi on varases staadiumis katsudes harva võimalik avastada, sest haiguse alguses on kasvajakolle väga väike. Magnetresonantstomograafia aitab sellisel juhul:
- tuvastada kahtlase kolde,
- määrata selle täpse asukoha,
- hinnata kolde suurust,
- selgitada, kas haigus on levinud eesnäärmest väljapoole.
Kui magnetresonantstomograafia näitab muutusi, planeeritakse ja tehakse eesnäärme biopsia.
Biopsia – vastus kõige olulisemale küsimusele
Täna tehaksegi patsiendile K. Doveikale programmikohane eesnäärme biopsia – see on uuring, mille käigus võetakse eesnäärmekoest proove histoloogiliseks ehk koeuuringuks. Biopsia käigus, tuginedes magnetresonantstomograafia tulemustele, võtab uroloog koos õe abiga just kahtlasest koldest koeproovid. Nende uuring annab lõpliku vastuse, kas eesnäärmes on vähirakke või mitte.
Biopsia tehakse ultraheli kontrolli all spetsiaalse biopsiapüstoli abil. Võetud koematerjal saadetakse haigla patoloogilise anatoomia osakonda, kus patoloogid teevad histoloogilise uuringu. Tulemused saadakse tavaliselt umbes kahe nädala jooksul ning just neist sõltub edasise ravi taktika.
Ravi sõltub diagnoosist
Kui diagnoositakse eesnäärmevähk ja otsustatakse, et patsiendile on sobivaim kirurgiline ravi, tegeleb tema raviga ja jälgimisega edasi uroloog. Kui aga eelistatakse kiiritusravi või keemiaravi, jätkavad ravi onkoloog-radioterapeudid või keemiaraviarstid.
Eesnäärmevähi varajane avastamine päästab elu
Statistika järgi on eesnäärmevähk Leedus endiselt kolmandal kohal 55–74-aastaste meeste surmapõhjuste seas. Alates 2006. aastast on riigis käivitatud eesnäärmevähi varajase diagnostika programm, mis põhineb PSA-testil. See on oluliselt parandanud ravitulemusi, sest varases staadiumis avastatud eesnäärmevähk on enamasti edukalt ravitav ning patsient saab jätkata täisväärtuslikku elu.
