Mängude žanrid algajale: selge ülevaade, mis aitab leida endale sobiva videomängu

Videomängude pood või platvorm võib uuele mängijale tunduda nagu labürint: sadu nimesid, erksad kaanepildid ja lühikesed kirjeldused, millest ei pruugi kohe aru saada. Žanrinimed nagu rollimäng, roguelike või MOBA ei ütle alguses eriti palju.

Samas aitab just žanride parem tundmine kiiresti aru saada, milline mäng võiks meeldida ja millist tasuks pigem vältida. Allpool olev lühike, kuid sisuline ülevaade erinevatest mängutüüpidest on mõeldud nii algajale mängijale kui ka lapsevanemale, kes soovib paremini mõista, mida lapsed mängivad.

Mis asi üldse on mängužanr?

Mängužanr kirjeldab, milliseid tegevusi mängijalt eelkõige oodatakse: kas mõtlemist, reaktsioonikiirust, koostööd, loojutustamist või kõike seda korraga. See on nagu filmimaailmas komöödia, põnevik või dokumentaal.

Tuleb arvestada, et kaasaegsed mängud segavad tihti omavahel mitut žanri. Näiteks võib üks ja sama teos olla korraga seiklusmäng, rollimäng ja strateegiaelementidega ellujäämismäng. Žanr ei ole jäik kast, vaid abivahend valiku tegemiseks.

Vaba kulgemisega seiklus- ja avastamismängud

Seiklusmängudes on esikohal lugu, tegelased ja maailm, mida läbi mängu avastatakse. Mängija uurib keskkonda, lahendab mõistatusi, räägib tegelastega ja teeb otsuseid, mis mõjutavad sündmusi. Reaktsioonikiirus on siin tavaliselt vähem tähtis.

Sellised mängud sobivad neile, kellele meeldivad filmid ja raamatud, kuid kes tahaksid ise loo kulgu suunata. Sageli on nendes mängudes võimalik tempo vabalt valida, mis teeb need heaks valikuks ka neile, kes ei otsi pingelist võistlemist.

Rollimängud: tegelase arendamine ja valikute tegemine

Rollimängudes ehk RPG-des juhib mängija tegelast või tegelaste gruppi, kelle oskusi ja omadusi saab järk-järgult arendada. Tavaliselt saab valida, millist lahingustiili kasutada, milliseid dialoogivastuseid anda ja milliseid ülesandeid täita.

Rollimäng sobib mängijale, kes naudib kasvamise tunnet: alguses nõrk tegelane muutub järk-järgult tugevamaks ja osavamaks. Samuti on rollimängud hea valik neile, kellele meeldivad pikemad ja põhjalikumad lood, mitte kiirelt läbitavad elamused.

Strateegiamängud mõtlejale

Strateegiamängudes on peamine eesmärk teha läbimõeldud otsuseid: kuidas kasutada piiratud ressursse, millal rünnata, millal kaitsta ja kuidas oma meeskond või linn pikemas plaanis edukaks muuta. Oluline on planeerimisoskus ja suur pilt.

Strateegiamänge on kahte põhitüüpi. Reaalajamängudes käib kõik üheaegselt, mis tähendab, et lisaks mõtlemisele on tähtis ka kiire tegutsemine. Käigupõhistes mängudes saab igaüks rahulikult oma käigu läbi mõelda, mistõttu sobivad need hästi neile, kes eelistavad aeglasemat tempot.

Mitmikmäng ja meeskonnamängud

Mitmikmäng ei ole päris omaette žanr, pigem viis mängimiseks. Peaaegu igast žanrist on olemas ka mitmikvariandid, kus tegutsetakse koos või üksteise vastu päris inimestega. Siia kuuluvad meeskonnapõhised tulistamismängud, võistluslikud strateegiamängud ja koostööl põhinevad seiklusmängud.

Selliste mängude võlu on sotsiaalne külg: suhtlemine, meeskonnatöö ja sõpradega ühine eesmärk. Samas tasub olla teadlik, et avalikes mitmikmängudes võib esineda ebaviisakat käitumist, pingelist õhkkonda ja võõrastega suhtlemist. Laste puhul on siin eriti oluline vanemlik järelevalve ja suhtlusreeglite läbimõtlemine.

Võidusõit, sport ja muusikamängud

Võidusõidu- ja spordimängud jäljendavad päris alasid: jalgpall, korvpall, ralli, vormel ja teised. Nende eesmärk on tavaliselt parem tehniline sooritus või paremini läbi mõeldud taktika kui vastasmeeskonnal, olgu vastaseks arvuti või teine mängija.

Muusika- ja rütmimängud on oma olemuselt lihtsad, kuid võivad olla üllatavalt haaravad. Mängija vajutab õigeaegselt klahve või nuppe vastavalt muusikale. Sellised mängud sobivad neile, kes naudivad tempokat ja selge struktuuriga tegevust ning ei soovi keerulist lugu või süsteemi õppida.

Lihtsad mobiilimängud ja mõttemängud

Mobiilimängude seas on suur osa nn casual-mänge, mida saab mängida lühikeste juppidena. Need on sageli pusled, kolmikute ühendamised, lihtsad loogikamängud või lühikesed oskust nõudvad katsed. Reeglina on õppimiskõver lühike ja mäng kestab üks kuni kümme minutit.

Sellised mängud sobivad puhkehetkedeks, kuid võivad oma lihtsuse tõttu ka kiirelt harjumuseks muutuda. Hea on endale seada mõistlik piir, näiteks mängida kaks või kolm vooru päevas, mitte veeta tunniajaseid jadasid ekraani ees.

Kas mäng on algajale sobiv? Lihtne kontrollnimekiri

Uut mängu valides tasub enne ostmist või allalaadimist vastata mõnele lihtsale küsimusele. Esiteks: kui palju aega olen valmis sellele mängule andma kas pigem kümme minutit või pigem mitukümmend tundi? Teiseks: kas tahan pigem lugu ja rahulikku kulgemist või võistlemist ja pinget?

Kolmandaks: kas tahan mängida üksi, koos sõpradega või suletud grupis, kus kõiki tunneme? Neljandaks: milline vanusepiirang mängul on ja kas selle kogupilt sobib minu või mu lapse väärtustega? Need neli küsimust aitavad oluliselt selgemaks teha, millist žanri tasub lähemalt uurida.

Turvaline ja tasakaalus mängimine

Ükskõik millise žanri kasuks otsustada, tasub meeles pidada tasakaalu teiste tegevustega. Pikem mängusessioon võiks olla läbimõeldud, mitte juhuslikult veniv. Eriti laste ja noorte puhul on abiks kokkulepped mänguaja, kodutööde ja uneajaga.

Samuti tasub tähelepanu pöörata mängusiseste ostudele ja tasulistele lisadele. Mõne žanri puhul, näiteks mitmikvõitluse- ja kogumismängudes, võib raha kulutamine tunduda vajalik, et teistega sammu pidada. Enne maksmist on mõistlik endalt küsida, kas ost toob päriselt lisaväärtust või on see pigem hetkeemotsioon.

Žanrid ise ei tee mängimisest head või halba, tähtis on teadlik valik. Kui mängutüüp vastab mängija iseloomule, eale ja ootustele, on tõenäosus positiivseks kogemuseks märksa suurem.