Teadlased on fikseerinud meie planeedil murettekitava nähtuse. Lõuna-Atlandi anomaalia – tohutu ulatusega Maa magnetvälja häire, mis ulatub Lõuna-Ameerikast kuni Lääne-Aafrika rannikuni – jätkab laienemist.
Värsked satelliidiandmed näitavad, et viimase kümnendi jooksul on selle ulatus kasvanud sedavõrd, et pindala on peaaegu poole Euroopa mandri suurune. Anomaaliat teatakse juba 1950. aastatest, kuid alles nüüd on saanud selgeks, kui kiiresti see levib.
Euroopa Kosmoseagentuuri kolme satelliidiga missioon Swarm on võimaldanud teha seni kõige täpsemaid mõõtmisi. Need näitavad, et kuigi anomaalia tugevus väheneb, kasvab selle hõlmatav ala pidevalt.
Lõuna-Atlandi anomaalia mõju
See anomaalia köidab teadlaste suurt tähelepanu, sest võib mõjutada satelliite, kosmoseaparaate ja teatud sidevõrke. Mõnes piirkonnas on magnetväli nii palju nõrgenenud, et orbiidil liikuvad seadmed kaotavad aeg-ajalt stabiilsuse.
Lõuna-Atlandi anomaalia kasv
Alates 2014. aastast kogutud andmed näitavad, et magnetvälja häire ei laiene ühtlaselt. Aafrika rannikul toimuvad muutused teistsuguses taktis kui Lõuna-Ameerika kohal, mis viitab sellele, et Maa sügavustes toimuvad väga keerukad protsessid.
Taani Tehnikaülikooli geofüüsiku Chris Finlay sõnul näib mõnes kohas, et magnetväli justkui „pöördub ümber“ – osa voogudest ei välju mitte planeedi tuumast, vaid suundub tagasi selle poole.
See kummaline nähtus võib olla seotud hiiglasliku ülikuuma materjali kogumiga, mis paikneb Maa tuuma lähedal. See häirib metalli voogusid planeedi välimises tuumakihis ja nõrgestab seeläbi magnetvälja.
Kuidas teadlased seda uurivad?
Anomaaliast sai tõsiste uuringute objekt alles pärast 2013. aastat, kui Euroopa Kosmoseagentuur käivitas Swarmi missiooni. Kolm satelliiti tiirlevad ümber Maa ja mõõdavad magnetvälja muutusi erakordse täpsusega.
Nende andmete põhjal loodi seni kõige detailsem geomagnetvälja kaart, mis lisaks Lõuna-Atlandi anomaaliale paljastas ka mitu väiksemat häiret Kanada ja Siberi kohal.
Uuringud on näidanud, et magnetväli ei ole sugugi püsiv, vaid muutub pidevalt. Selle põhjuseks on vedela, sulametallist raua „ookean“ Maa välimises tuumas, mis voolab ja tekitab elektromagnetilisi voole. Kui nende voolude suund muutub, muutub ka magnetväli ise.
Mis peitub nähtuse taga?
Maa magnetväli toimib kaitsekilbina, mis hoiab meid päikesetuule ja kahjuliku kiirguse eest. Seetõttu teeb teadlasi murelikuks, et see kilp on teatud piirkondades nõrgenemas. Lõuna-Atlandi anomaalia piirkonnas on see kaitse märgatavalt õhem, mis võib mõjutada nii tehnoloogiat kui ka kõrgete atmosfäärikihtide protsesse.
Ekspertide hinnangul ei tähenda see anomaalia tingimata, et ees seisab peatselt Maa magnetpooluste ümberpöördumine, kuid see viitab, et Maa tuumas toimuvad praegu väga intensiivsed muutused. Need protsessid võivad kesta sajandeid, kuid nende tagajärgi on juba praegu näha ka kosmosest.
Anomaalia tulevik on endiselt teadmata
Praegu ei suuda teadlased täpselt prognoosida, kuidas see anomaalia tulevikus areneb. Võimalik, et see jätkab laienemist, nõrgeneb või laguneb mitmeks väiksemaks piirkonnaks. Kõige olulisem on praegu jälgida selle mõju tehnoloogiale ja kliimasüsteemidele.
Üks on aga kindel: Lõuna-Atlandi anomaalia tuletab meile meelde, et isegi näiliselt stabiilne ja tuttav planeet peidab enda sees jõude, mis muudavad selle ilmet edasi. See on järjekordne mõistatus, mis näitab, et Maa südamik on endiselt elus ja ettearvamatu.
