Autotootja Stellantis on otsustanud peatada oma kolmanda taseme isesõitva süsteemi „AutoDrive“ arendamise plaanid. See tehnoloogia pidi võimaldama juhil teatud tingimustel võtta käed roolilt ja isegi mitte jälgida pidevalt teed, kuni auto ise kõik juhtimisfunktsioonid üle võtab.
Ambitsioonikad plaanid pandi pausile
Projekt on nüüdseks peatatud ning peamisteks põhjusteks nimetatakse väga suuri kulusid, tehnoloogilisi väljakutseid ja asjaolu, et kliendid ei ole selliseks lahenduseks veel valmis. Vaid mõned kuud tagasi esitles ettevõte „AutoDrive’i“ kui tootmiseks valmis süsteemi ning kinnitas, et sellest saab üks tulevaste elektriautode strateegia põhielemente.
Tollane tegevjuht Carlos Tavares lubas juba 2021. aastal, et tehnoloogia jõuab turule 2024. aastal. Lubadus kõlas ahvatlevalt: võimalus sõita kiirteel kuni 60 km/h nii, et juht saab samal ajal näiteks filme vaadata või e-kirju kontrollida. Nüüdseks on need plaanid määramata ajaks edasi lükatud ning ettevõtte töötajad tunnistavad, et programm on sisuliselt seisma pandud.
Kolmanda taseme autonoomia on kallis luksus
Kolmanda taseme autonoomse sõidu tehnoloogia nullist väljatöötamine on hiiglaslik investeering, mis ei pruugi end äriliselt ära tasuda. Sellised süsteemid nõuavad mitte ainult väga arenenud tarkvara, vaid ka ülikalleid katseid ning keerukat sertifitseerimisprotsessi.
„Stellantis“ püüab, nagu paljud traditsioonilised autotootjad, muutuda üha rohkem tehnoloogiaettevõtteks, et jõuda järele Teslale ja kiiresti kasvavatele Hiina elektriautode tootjatele. Ometi panevad väljakujunenud ärimudelid, suured püsikulud ja tarkvaraspetsialistide nappus ettevõtet mitmeid projekte ümber hindama ning mõningaid neist peatama.
STLA platvormi esialgne visioon
„Stellantis“ kavatses tuua turule ühe ühtse platvormi nimega STLA ABC, kuhu pidid koonduma kolm põhilahendust:
- STLA Brain – sõiduki elektri- ja tarkvaraarhitektuur
- SmartCockpit – kaasaaegne multimeedia- ja kasutajaliidese süsteem
- AutoDrive – arenenud juhiabisüsteem kolmanda taseme autonoomia suunas
Suund ise arendamiselt partnerlustele
Praeguseks on plaanid muutunud. Ettevõte on lõpetanud koostöö Amazoniga „SmartCockpit’i“ arendamisel ning otsustanud minna üle Androidi-põhisele süsteemile. See näitab, et „Stellantis“ toetub üha enam välistele tarnijatele, kuigi algne eesmärk oli võimalikult palju lahendusi ise majasiseselt luua.
Viimastel aastatel on ettevõte sattunud tugeva surve alla seoses langeva müügiga. New Yorgi börsil kaubeldavad aktsiad on aasta jooksul kukkunud enam kui 40 protsenti. Sellises olukorras on just kallid ja riskantsed projektid need, mida juhtkond esimesena kriitilise pilguga üle vaatab.
Analüütikute sõnul on autotootjad aina enam mõistmas, et nad ei saa kõike nullist ise arendada ning on seetõttu valmis rohkem koostööd tegema tarkvara- ja tehnologiapartneritega.
Kas „AutoDrive’il“ on veel tulevikku?
Ametlikult ei nimeta „Stellantis“ projekti lõppenuks. Ettevõtte esindajate sõnul on süsteem tehniliselt välja töötatud ja kasutamiseks valmis, kuid hetkel puudub selleks piisav turu nõudlus. Teisisõnu, tehnoloogia on olemas, kuid klientidele seda praegu ei pakuta. Kui tulevikus olukord muutub, võiks „AutoDrive’i“ suhteliselt kiiresti uutesse mudelitesse integreerida.
Ettevõte rõhutab, et seni tehtud töö ei lähe kaotsi. Kogutud kogemused ja teadmised kasutatakse tulevaste juhiabisüsteemide arendamisel. Siin mängib olulist rolli ka 2022. aastal omandatud tehnoloogiafirma aiMotive, mis aitab välja töötada uusi arenenud lahendusi.
Mida see tähendab autoprünoomiale?
„Stellantise“ otsus kolmanda taseme autonoomia rakendamine määramata ajaks edasi lükata näitab selgelt, milliste raskustega autoprünoomia täna silmitsi seisab. Kuigi tehnoloogia on põhimõtteliselt olemas, nõuab selle turule toomine väga suuri investeeringuid ja ostjate usaldust, kes oleks valmis sellise uuenduse eest lisaks maksma.
Seniks tuleb juhtidel veel oodata ning tootjal kohaneda reaalsusega, kus traditsioonilised sõidukid elavad kaua kõrvuti katsetatavate autonoomsete lahendustega. Täielikult isesõitva tuleviku asemel liigub tööstus praegu samm-sammult edasi pigem arenenud, kuid siiski juhti abistavate süsteemide suunas.
