Osav oskus oma eelarvet vastutustundlikult planeerida ja jälgida, raha koguda, investeerida ning luua tagavara ettenägematuteks olukordadeks annab kindlustunde ja aitab luua stabiilse finantsheaolu. Finantskirjaoskus ei ole ainult teadmised rahast, vaid ka harjumused, mis aitavad igapäevaelus teha läbimõeldud ja targemaid otsuseid.
„Nähtamatud rahad“ – projekt finantskirjaoskuse parandamiseks
Paraku ei tunne end suur osa elanikkonnast oma rahaasju korraldades kuigi kindlalt. Seetõttu käivitab vastutustundliku laenamisele keskenduv ettevõte „Credit24“ sotsiaalse vastutuse projekti „Nähtamatud rahad“, mille eesmärk on inimesi harida ja aidata finantskirjaoskuse põhimõtteid igapäevaelus reaalselt rakendada.
Projektiga „Nähtamatud rahad“ tahetakse edendada finantsharidust ja aidata eriti väiksemate linnade ja maapiirkondade elanikel omandada praktilisi oskusi oma raha paremaks juhtimiseks.
Juba sel aastal saavad projektis osaleda Alytuse, Marijampolė, Utena, Druskininkai ja Mažeikiai elanikud. Neile tutvustatakse rahatarkuse põhitõdesid: eelarve koostamist, vastutustundliku laenamise reegleid ning investeerimise aluseid.
„Finantskirjaoskus ei ole ainult oskus oma tulusid ja kulusid kokku arvutada, vaid ka arusaam, kuidas teha vastutustundlikke otsuseid ja oma tulevikku planeerida. Seda võib võrrelda ujumisoskusega – kuni kõik on rahulik, võib tunduda, et seda polegi vaja, kuid eluraskustega silmitsi seistes muutuvad need teadmised tõeliseks päästerõngaks. Mida paremini inimesed mõistavad, kuidas oma raha juhtida, seda rohkem on neil enesekindlust, vabadust ja meelerahu igapäevaelus. See algatus peegeldab väga hästi ettevõtte missiooni – luua finantsilise kaasatuse kaudu parem maailm,“ ütleb „Credit24“ juht Tomas Bataitis.
Enesekindlus suur, kuid vead on sagedased
Vastutustundliku laenamise platvormi „Credit24“ tellitud värske küsitlus näitas, et enamik elanikke hindab oma teadmisi finantstoodete ja -teenuste kohta üsna kindlalt. Uuringu tulemuste järgi võib lausa 74% elanikest pidada oma finantskirjaoskust usaldusväärseks.
Samal ajal märgib T. Bataitis, et ehkki inimesed usuvad oma teadmistesse, näitab uuring, et nende tegelik rahatarkus ja võime seda praktikas rakendada jätab sageli soovida. Andmete järgi oleks vaid 17% töö kaotanud inimestest kogutud säästudest piisav kolmeks kuuks. 19% vastajatel jätkuks rahast lühemaks ajaks ning 15% tunnistas, et neil pole üldse sääste ega rahalist puhvrit. Kõigest 15% elanikest kogub iga kuu või enamikul kuudel kindla, ette määratud summa.
Uuring näitas ka, et üle viiendiku vastajatest (peaaegu 22%) ei suuda kuu lõpuks palgast midagi kõrvale panna – nad elavad palgapäevast palgapäevani.
„Kuigi paljud usuvad, et käituvad oma rahaga targalt ja vastutustundlikult, näitavad tulemused, et tegelikkus on sageli teine. Ainult väike osa inimestest suudab oma teadmisi päriselt rakendada. Paljudel puudub piisav säästupuhver, kulusid ei planeerita või elatakse kuust kuusse. Meie harjumused ja emotsioonidest kantud otsused võivad teha karuteene ka neile, kes peavad end finantsiliselt teadlikuks,“ nendib T. Bataitis.
Leedu Panga andmetel on elanike finantskirjaoskus endiselt madal. Eelmisel aastal avaldatud statistika järgi uskus vaid 39% elanikest, et nende isiklik finantsseis sõltub peamiselt nende endi otsustest. Finantskirjaoskuse keskuse eksperdid rõhutavad, et vähesed on pensioniks piisavalt valmistunud, investeerivad või valivad enda vajadustele sobivaid kindlustustooteid.
Teadmised tuleb viia igapäevaellu
Projekti „Nähtamatud rahad“ töötubades õpivad osalejad, kuidas koostada eelarvet, laenata vastutustundlikult, säästa ning teha läbimõeldud otsuseid, mis aitavad tagada pikemaajalise finantsstabiilsuse. Projekti üks eesmärke on näidata, et rahaasjade korraldamine ei pea olema keeruline ning õigesti rakendatud teadmised võivad anda turvatunnet ja suurendada usaldust oma otsuste vastu.
Omandatud teadmised aitavad osalejatel paremini mõista oma rahakasutuse harjumusi, loobuda kahjulikest kulutamismustritest ning õppida planeerima nii igapäevaseid kulusid kui ka suuremaid eluplaane.
T. Bataitis selgitab, et finantskirjaoskuseta inimesed lasevad end sageli juhtida emotsioonidest – kulutavad rohkem, kui plaanisid, ei kogu raha ettenägematuteks olukordadeks ega mõtle, kuidas üksainus otsus võib nende tulevikku mõjutada. Tema sõnul ei tulene need vead enamasti mitte vastutustundetusest, vaid teadmiste puudumisest. Seetõttu aitab finantsharidus inimestel oma rahaasju paremini mõista ja kaalutletumaid otsuseid langetada.
„Nähtamatud“ inimesed ühiskonnas
„Nähtamatud rahad“ on jätkuprojekt varem algatatud „Nähtamatute inimeste“ initsiatiivile. Selle raames loodud unikaalne metoodika võimaldas esimest korda välja tuua sotsiaal-majanduslikud ja psühhograafilised tunnused, mis muudavad osa inimesi ühiskonnas justkui „nähtamatuks“. Üheks peamiseks põhjuseks ongi vähene finantskirjaoskus.
Metoodika järgi saab ligikaudu viiendiku Leedu elanikest liigitada „nähtamatute“ sotsiaalsesse gruppi – inimeste hulka, kes jäävad tihti nii majanduslike võimaluste kui ka avalike arutelude mõttes tagaplaanile. Projekti „Nähtamatud rahad“ eesmärk on aidata neil inimestel oma rahalist seisu paremini mõista, teha julgemaid otsuseid ning seeläbi ühiskonnas rohkem nähtavaks muutuda.
