Kas oleks uskunud, et inimtegevus võib planeeti nii palju muuta, et see mõjutab isegi Maa pöörlemist? Veel mõni aeg tagasi kõlas see nagu ulme, kuid nüüd on meil olemas reaalsed mõõtmised. Selgub, et isegi hiiglaslikud inseneriprojektid võivad jätta jälje Maa füüsika kõige põhilisematesse omadustesse.
NASA teadlased uurisid, kuidas suured tammid muudavad planeedi massijaotust. Erilise tähelepanu all oli Hiinas Jangtse jõel asuv Kolme Kuristiku tamm. Kuigi see rajati eeskätt elektritootmiseks ja üleujutuste ohjamiseks, osutus selle mõju palju ulatuslikumaks, kui algselt arvati.
Teadlased kinnitasid, et see tamm on vähesel määral mõjutanud Maa pöörlemist oma telje ümber. Muutus on niivõrd väike, et igapäevaelus me seda kuidagi ei taju, kuid kõige tundlikumad mõõteriistad suudavad selle siiski registreerida. Juba ainuüksi see fakt paneb mõtlema nüüdisaegse ehitustegevuse mastaapide ja pikaajaliste tagajärgede üle.
Kolme Kuristiku tammi mõõtmed ja mõju inimeste elule
Kolme Kuristiku tamm ulatub umbes 175 meetri kõrgusele üle merepinna ning on üks suuremaid tamme maailmas. Selle veehoidla suudab koguda ligikaudu 22 kuupkilomeetrit vett – peaaegu hoomamatu kogus massi, koondatuna ühte piirkonda.
Projekti rahaline maksumus ulatus sadadesse miljarditesse jüaanidesse, kuid veelgi suurem oli selle sotsiaalne hind. Tammiga seotud ehitustööde käigus tuli vee alla jätta 13 linna ja üle saja väiksema asula. Selle tulemusel tuli ümber asustada enam kui 31 miljonit inimest – üks suurimaid sisemigratsioone Hiina ajaloos.
Vastutasuks suudab tamm toota päevas ligikaudu 0,54 teravatt-tundi elektrit, millest piisab miljonite majapidamiste varustamiseks. Energiatootmise seisukohalt on tegemist hiiglasliku panusega, kuid just selle vee kogumine ühte kohta tekitabki ootamatuid füüsikalisi kõrvalmõjusid.
Kuidas vee mass Maa pöörlemist muudab?
Tammi mõju seisneb inertsimomendi muutumises. Kui tohutu veemass kogutakse sügavale maismaale ja veel kõrgele üle merepinna, muutub kogu Maa massijaotus. Seda võib võrrelda iluuisutajaga, kes käsi laiali sirutades aeglustab enda pöörlemist.
Just sellise massi ümberpaigutuse tõttu pikenes ööpäeva kestus umbes 0,06 mikrosekundi võrra. Lisaks muutus planeet imeväikesel määral lamedamaks pooluste lähedal ning geograafilised poolused nihkusid ligikaudu kaks sentimeetrit. Need on üliväikesed, ent mõõdetavad muutused, mis näitavad, kui tundlik on Maa isegi näiliselt tühise massi ümberpaigutuse suhtes.
Tilluke arv, kuid suur tähendus
Oluline on rõhutada, et tegu on kosmeetilise muutusega. 0,06 mikrosekundit on igapäevaselt täiesti tajumatu erinevus, eriti kui seda võrrelda looduslike protsessidega. Näiteks 2004. aasta India ookeani maavärin ja sellele järgnenud tsunami lühendasid ööpäeva kestust kümneid kordi rohkem.
Veelgi tugevamalt mõjutab Maa pöörlemist kliimamuutus, mis pikema aja jooksul muudab jää ja vee jaotust planeedil. Kolme Kuristiku tammi juhtum on aga sümboolselt erakordselt tähtis. Esimest korda on selgelt näidatud, et üksainus inimeste rajatis võib mõõdetaval määral mõjutada terve planeedi füüsikalisi omadusi.
