Sügise, kui ilmad jahtuvad, hakkavad paljud inimesed sagedamini nohus olema, köhima ja arvavad, et tegu on vaid tavalise külmetusega. Ent igal aastal haigestuvad Leedus sajad tuhanded inimesed grippi – möödunud talvel registreeriti riigis üle 127 000 gripijuhtumi ning koguni 75 surma selle salakavalasse haigusesse. Kuna gripohooaja raskust on raske ette ennustada, on vaktsineerimine igal aastal hädavajalik, rõhutavad tervishoiuspetsialistid.
Gripi tegelik oht: mitte ainult palavik ja nohu
Gripp ei ole ohtlik üksnes ägedate sümptomite tõttu, nagu palavik, peavalu või üldine nõrkus. See nakkushaigus komplitseerub sageli ning tagajärjed võivad olla palju tõsisemad kui paar päeva voodis veeta.
„Kõige sagedasem gripi tüsistus on kopsupõletik, kuid veelgi ohtlikumad on südame- ja veresoonkonna tüsistused. Erinevad uuringud näitavad, et kui inimene ei ole gripi vastu vaktsineeritud, suureneb esimese kolme päeva jooksul pärast nakatumist müokardiinfarkti risk lausa 10 korda ning insuldi risk 8 korda. Seejuures ei mängi rolli, kas haiguse sümptomid on väljendunud või vaevumärgatavad. Seepärast on gripivaktsiin erakordselt oluline,“ selgitab perearst Elena Šukė.
Kuidas valitakse igaaastane gripivaktsiin?
Arsti sõnul valmistatakse gripivaktsiin iga hooaja jaoks ette juba varakult. Selle koostise määrab aasta alguses Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), tuginedes üle maailma enam kui 150 labori andmetele ringlevate viirustüvede kohta. Sel aastal soovitab WHO kasutada kolmevalentset vaktsiini, mis kaitseb järgmiste gripiviiruste tüüpide eest: A/Victoria, A/Croatia ja B/Austria.
„Varasematel hooaegadel kasutasime neljavalentset vaktsiini, mis sisaldas ka B/Yamagata viirust. Kuid seda tüve ei ole juba mitu aastat ringlemas tuvastatud, mistõttu on nüüd soovitatav kolmekomponentne vaktsiin. Sellest piisab täielikult eelseisvaks gripihooajaks,“ rõhutab E. Šukė.
Millal on kõige mõistlikum vaktsineerida?
Vaktsineerimise ajastus on sama tähtis kui selle tegemine. Viimastel aastatel algab gripihooaeg varem ja kestab kauem, esimesed juhud võivad ilmneda juba sügisel. See ei tähenda aga, et tuleks tormata kohe süstima – Leedus jõuab gripi haigestumuse tipp tavaliselt veebruaris.
„Immuunsus gripi vastu kujuneb pärast vaktsineerimist umbes 2–3 nädalaga ning püsib kõige tugevamana 4–5 kuud. Seetõttu soovitan oma patsientidel planeerida vaktsineerimine oktoobri keskpaika või lõppu. Loomulikult tasub vaktsineerida ka novembris või detsembris, sest gripp levib sageli kuni kevadeni,“ soovitab perearst.
Erivaktsiinid vanemaealistele
Gripi vastu vaktsineerimine on eriti oluline kroonilisi haigusi põdevatele ja eakamatele inimestele. Just viimaseid ootab sel aastal oluline uuendus – Leedus saab kättesaadavaks uus gripivaktsiin, mis on mõeldud üle 60-aastastele. Seda saab soetada omafinantseeringuga.
„Vanemaealiste patsientide immuunsüsteem reageerib tavalisele vaktsiinile nõrgemalt, mistõttu neile on mõeldud tugevdatud koostisega vaktsiin. Selle vaktsiini koostises on neli korda rohkem gripiviiruse antigeeni, mistõttu on ka selle tõhusus oluliselt suurem. See on väga hea uudis, mis näitab, et meditsiin liigub üha personaalsema ja tõhusama ennetuse suunas,“ räägib E. Šukė.
Regulaarse vaktsineerimise lisakasu
Perearsti sõnul on gripivastase vaktsineerimise regulaarne kordamine kasulik veel ühel põhjusel, mida sageli unustatakse. Pika aja jooksul aitab see kaasa paremale vastupanuvõimele ka teistele hingamisteede nakkustele.
„Me näeme, et patsiendid, kes lasevad end igal aastal vaktsineerida, haigestuvad mitte ainult harvemini grippi, vaid põevad kergemini ka tavalisi külmetushaigusi. Paljud ütlevad, et ei mäletagi, millal viimati tõsisemalt haiged olid,“ jutustab perearst.
