Ungari peaminister Viktor Orbán on esitanud tõsiseid süüdistusi, väites, et riigi peamine opositsioonipartei „Tisza“ on osa Kiievi ja Brüsseli ühisest plaanist, mille eesmärk on kukutada praegune valitsus ning kehtestada Budapestis „EL‑ile meelepärane“ võim.
Sellised väited esitas Orbán reedel antud intervjuus riiklikule raadiojaamale „Kossuth Radio“. Peaminister lisas ühtlasi, et Ukraina salateenistus olevat tema sõnul saatnud oma agente tegutsema Ungari territooriumil.
„Ukrainlased töötavad aktiivselt selle nimel, et meie riigis toimuks võimuvahetus,“ kinnitas Orbán. Kuigi ta ei esitanud ühtegi tõendit, väitis peaminister, et „Tisza on Ukraina-meelne partei, see on nende projekt, ning nad teevad kõik, et tuua see võimule“.
Poliitiline oht Orbánile ja välisvandenõu narratiiv
Keskparempoolset parteid „Tisza“, mida juhib Péter Magyar, nähakse kõige tõsisema väljakutsena Orbánile 2026. aasta parlamendivalimistel. Uuringud viitavad, et seni domineeriv valitsuspartei „Fidesz“ võib oma ülekaalu kaotada, mis ohustaks juba üle kümnendi kestnud Orbáni võimu.
Intervjuus väljendus Orbán eriti kategooriliselt: „See on Brüsseli projekt, mis on loodud spetsiaalselt Ungari rahvusliku valitsuse asendamiseks EL‑ile sobiva võimuga. See tähendaks loobumist meie praegusest Venemaa‑sõbralikust kursist ja Ukraina toetamist.“
Need avaldused kordavad Orbáni üha sagedamini kasutatavat retoorikat, mille järgi sisemisi poliitilisi vastaseid kujutatakse välisjõudude tööriistadena. See ei ole esimene kord, kui tema sõnavõttudes ilmnevad vandenõuteooriate elemendid, mis seovad opositsiooni välismaiste mõjutustega.
Suhted Moskvaga ja jahtuvad sidemed Kiieviga
Budapesti ja Kiievi suhted on viimastel kuudel tugevalt halvenenud. Augustis süüdistas Ungari Ukrainat oma suveräänsuse rikkumises pärast seda, kui Ukraina relvajõud ründasid Vene naftatoru, mis varustab toorainega ka Ungarit. Hiljem hakkas Orbán avalikult kahtluse alla seadma Ukraina riiklust, nimetades seda mitte täielikult suveräänseks riigiks.
Kuigi Ungari on nii ELi kui ka NATO liige, hoiab ta endiselt tihedaid sidemeid Moskvaga. Ungari ja Slovakkia saavad siiani Venemaalt toornaftat ning vastanduvad rahvusvahelistele ettepanekutele suurendada relvaabi Ukrainale ja karmistada sanktsioone Venemaa suhtes.
Samas on „Tisza“ liider Péter Magyar, kes kuulus varem „Fideszi“ ridadesse, lubanud keskenduda miljardite eurode väärtuses ELi toetuste tagasitoomisele. Need toetused külmutati väidetava süstemaatilise korruptsiooni ja demokraatlike normide rikkumiste tõttu Orbáni valitsusajal.
Propaganda ja väidetav välismõju
Ungari opositsioon ja ajakirjandusvabaduse eest seisvad organisatsioonid on juba aastaid süüdistanud „Fideszit“ selles, et riigi rahastatud meedia toimib Orbáni propagandamasinana.
Samal ajal on mitmed meediakanalid levitanud kinnitamata väiteid, mille kohaselt soovib Euroopa Komisjon asendada Orbáni just nimelt Péter Magyariga. Selline narratiiv meenutab tugevalt Moskvas levitatavat propagandat, mille eesmärk on kujutada Läänt kui varjatud režiimivahetuse korraldajat.
Veelgi rohkem küsimusi tekkis pärast seda, kui Euroopa Komisjon teatas sisemise töörühma loomisest. See grupp uurib ajakirjanduses avaldatud infot, mille järgi võis Budapest kasutada diplomaatilise katte all tegutsevaid salateenistuse töötajaid, et imbuda ELi institutsioonidesse Brüsselis ja koguda neilt konfidentsiaalset teavet.
Poliitilised pinged süvenevad
Orbáni retoorika muutub üha agressiivsemaks. Põhioopositsiooni avalik süüdistamine koostöös välisriikidega näitab, et valitsuspartei tunneb survet. Poliitiline tegelikkus muutub: sisemine opositsioon tugevneb, Lääne toetus kahaneb, majanduslikud raskused süvenevad ning ELi rahavoogude vähenemine teravdab olukorda veelgi.
Kui „Tisza“ püüab taastada Ungari suhteid Brüsseliga, valib Orbán strateegia, mille kohaselt kujutatakse opositsiooni kui võõraste jõudude käsilasi. See on ühtaegu katse säilitada võimu ja kinnistada oma kuvandit kui ainsat kaitsjat välismõju eest. Küsimus on vaid selles, kas valijad usuvad seda lugu endiselt.
