Jaapanis on alanud maailmas esmakordne kohtujuhtum, kus kriminaalvastutusele võidakse võtta mitte tehisintellekti (TI) looja, vaid tavaline kasutaja. 27‑aastast meest kahtlustatakse „Stable Diffusioni“ kasutamises selleks, et taastoota autoriõigusega kaitstud illustratsioon. Hiljem kasutas ta loodud pilti raamatu kaanena.
Erinevalt paljudest varasematest kaasustest ei keskenduta seekord TI-süsteemide loojatele. Seni on kohtud arutanud peamiselt seda, kas TI genereeritud kujutised saavad olla kaitstud ning sellised ettevõtted nagu „Getty Images“ on esitanud hagi TI‑tööriistade arendajate vastu. Tavaliste kasutajate tegevust peeti aga seni liiga keeruliseks kriminaalkorras jälitada.
See Jaapanis algatatud juhtum võib muuta arusaama TI õigusalastest piiridest. Kui inimene võetakse kriminaalvastutusele selle eest, kuidas ta kasutas generatiivset TI-d, võib sellest saada esimene pretsedent, millel on tagajärjed TI‑kasutajatele kogu maailmas.
Kasutajat süüdistatakse teadlikus teose taastootmises
Politsei väitel sisestas mees ligikaudu 20 000 päringut, püüdes sundida TI‑d konkreetset pilti võimalikult täpselt kopeerima. Niivõrd suur päringute arv ja nende sihipärasus viitavad uurijate sõnul selgele kavatsusele originaalteos maha teha. See eristab seda juhtumit tavapärastest päringutest stiilis „joonista selles stiilis“.
Oluline uurimise fookus on kasutaja kavatsusel. Juristid selgitavad, et kui inimene püüdis teadlikult kasutada TI‑d justkui arenenud „koopiamasina“na, võib kohus tema tegevuse lugeda autoriõiguse rikkumiseks. See tähistaks märkimisväärset pöördepunkti senises kohtupraktikas.
Miks võib sellest saada ülemaailmne pretsedent?
Siiani on TI‑ga seotud kohtuasjad olnud peaaegu alati suunatud tööriistade loojate või ettevõtete vastu, kes treenivad mudeleid autoriõigusega kaitstud teoste peal. Kasutajaid peeti enamasti liiga väikesteks sihtmärkideks ning nende võimalikku süüd liialt keeruliseks tõendada. See juhtum võib näidata, et vastutus võib langeda ka tavalisele kasutajale.
Praegu ei ole avalikustatud, milline kunstnik või õiguste omaja kaebuse esitas, ega ka seda, milline konkreetne teos võidi ümber luua. Ometi ei muuda see vaidluse sisu: tegu on esimese korraga, kus TI‑kasutajale ähvardab kriminaalasi teose taastootmise pärast.
Mida see kohtuasi võib kaasa tuua?
Kui prokuratuur suudab tõestada teadliku kopeerimise, võib see muuta hoiakuid generatiivse TI kasutamise suhtes üle maailma. Paljudel loojatel võib tekkida vajadus palju ettevaatlikumalt hinnata, milliseid pilte nad genereerivad ja milliseid teoseid nad püüavad TI abil jäljendada. See võib põhjalikult ümber kujundada TI kasutamise praktikat internetis.
See kohtuasi võib ühtlasi tõmmata selgema piiri loomingulise katsetamise ja teadliku autoriõiguste rikkumise vahele. Samal ajal kui kogu maailmas arutatakse, kuidas TI‑tööriistu reguleerida, võib Jaapani lahendus saada orientiiriks, mis näitab, kas ja mil määral hakatakse tavalisi kasutajaid vastutusele võtma TI loodud kujutiste eest.
