Kuidas ohjata tehisintellekti (DI) riske inimõigustele, on tänapäeval tähtis küsimus kõigile – alates Amazonase metsade kogukondadest kuni Euroopa valitsusteni.
Tänavu jõudis see teema ka ÜRO töörühma päevakorda, mida juhatas Mykolo Romerise ülikooli (MRU) professor dr Lyra Jakulevičienė. Novembri lõpus toimunud ülemaailmse foorumi aruteludest tõusis selgelt esile üks järeldus: siduv DI regulatsioon ainult tugevneb, kuid eri maailma piirkondades kaasneb sellega väga erinevaid väljakutseid.
ÜRO töörühm: sõltumatud eksperdid ja selge mandaat
ÜRO töörühm äritegevuse ja inimõiguste alal on viiest sõltumatust eksperdist koosnev meeskond eri maailma piirkondadest. Nad ei allu ühelegi riigile ega ÜRO struktuurile. Nende mandaat on selge: aidata riikidel ja ettevõtetel rakendada 2011. aastal vastu võetud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste suuniseid, mis on praegu ainus ülemaailmne standard selles valdkonnas.
„Meie missioon on aidata organisatsioonidel tuvastada ja juhtida äritegevusega seotud inimõiguste riske ning innustada riike jälgima, et ettevõtted täidaksid oma inimõigusalaseid kohustusi,“ selgitab MRU professor dr Lyra Jakulevičienė, kes valiti mullu enam kui 190 ÜRO liikmesriigi poolt töörühma esindama Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balkani riike. ÜRO eriraportööride staatusega ekspertide valikuprotsess on pikk ja keerukas – kandidaate hinnatakse pädevuse, kogemuse ja erialase ekspertiisi alusel.
Dialoog riikide, ettevõtete ja kogukondadega
ÜRO töörühm hoiab pidevalt ühendust riikide, ettevõtete, kodanikuühenduste ja kogukondadega. Igal aastal novembris korraldab töörühm maailma suurima foorumi, kus arutatakse äritegevuse ja inimõiguste küsimusi. Tänavu osales foorumil 4650 inimest 146 riigist – esindatud olid nii riigid kui ka kõige väiksemad kogukonnad, sealhulgas kogukonnad Amazonase metsadest.
„Sageli tundub, et globaalsed probleemid puudutavad vaid suurriike või piirkondi, kus inimõiguste kaitse tase on madal. Kuid ka Eesti ettevõtted ja organisatsioonid võivad sattuda mainekahju ohtu, sest äriväärtuse ahel ulatub üle kogu maailma kuni tarnijateni kõige kaugemates paikades. Neid probleeme on võimalik lahendada ainult kõiki huvitatud osapooli kaasates, sealhulgas kohalikke kogukondi,“ rõhutab professor.
Kaebuste menetlemine: kiirem alternatiiv kohtumenetlusele
Igal aastal saab ÜRO töörühm mitu sada kaebust ettevõtete väidetavate inimõiguste rikkumiste kohta, neist umbes sada jõutakse läbi vaadata. „Me ei ole kohus, kuid saame suhelda otse kaebuse saanud ettevõttega, vahendada läbirääkimisi, teha uurimusi ja otsida lahendusi. See on sageli kiirem ja otsem tee kui kohtuvaidlused, kuigi meie järeldustel ei ole sama õiguslikku jõudu kui kohtuotsustel,“ selgitab prof dr L. Jakulevičienė.
Kesk- ja Ida-Euroopas on see mehhanism veel vähe tuntud, mistõttu piirkonnast jõuab töörühmani vaid üksikuid kaebusi. Teistes maailma piirkondades kasutatakse neid võimalusi aga märksa aktiivsemalt.
Teemaaruanded ja iga-aastased ülevaated
ÜRO töörühm koostab teemaaruandeid ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning iga-aastaseid aruandeid ÜRO Peaassambleele. Teemaaruanded keskenduvad igal aastal mõnele uuele aktuaalsele küsimusele, avavad selle probleemipüstitust ning pakuvad praktilisi soovitusi ja juhiseid. Aruandeid koostatakse koostöös riikide, ettevõtete, kodanikuühenduste ja akadeemilise kogukonna esindajatega üle kogu maailma.
2025. aasta alguses töörühma juhina alustades algatas prof L. Jakulevičienė uuringu DI-süsteemide hankimise ja kasutamise võimaliku kahjuliku mõju kohta inimõigustele äritegevuses ning koondas meeskonna vastava teemaaruande koostamiseks.
Regionaalne vastutus ja Eesti panus
Kuigi professor on pärit Eestist, vastutab ta ÜRO töörühmas kogu Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balkani piirkonna eest. Ta osaleb foorumitel, külastab kohti, kus kahtlustatakse inimõiguste rikkumisi, ja tegeleb piirkonnast pärit kaebustega. DI kasutamise mõju kohta inimõigustele äritegevuses koostatud aruande jaoks korraldati üle maailma 85 konsultatsiooni.
„Iga konsultatsioon avas erineva reaalsuspildi: erinesid nii vaatenurgad, võimalused kui ka kogemused,“ nendib professor.
Tehisintellekti ohud ja tegelikkus
Prof dr L. Jakulevičienė selgitab, et ÜRO töörühma koostatud teemaaruanne käsitleb, milliseid riske DI-süsteemide kasutamine äritegevuses ja avalikus sektoris võib tekitada inimõigustele ning kuidas need riskid eri tasanditel avalduvad.
Äärmuslik näide on Hollandi sotsiaalkindlustussüsteemis kasutatud algoritmide vead, mille tõttu astus 2021. aastal tagasi kogu valitsus. Tuhandeid inimesi süüdistati alusetult pettuses ja sunniti tagastama hiigelsummasid.
Suurbritannia postiskandaal on veel üks valus näide sellest, kuidas tehnoloogia viga võib inimeste elu purustada. Rohkem kui 700 postkontori juhatajat süüdistati pettuses ja vale raamatupidamises ainuüksi seetõttu, et süsteem näitas ekslikult puudujääke kassas. Kuigi probleemi põhjustas tehnoloogia, mõisteti süüdi inimesed. Seda lugu peetakse nüüdseks Suurbritannia õigussüsteemi suurimaks veaks.
Teine näide on diskrimineerimine tööturul, mida võib võimendada DI kasutamine värbamisprotsessides: kandidaatide elulookirjelduste hindamisel võidakse kõrvale jätta CV-d, kus on märgitud teatud rahvus, vanus või elukoht. Mõnes valdkonnas kasutatakse DI-d isegi töötajate emotsioonide või väsimuse jälgimiseks – näiteks kaevanduses töötajate väsimustaseme hindamiseks. Euroopa Liidu õigus keelab selliste praktikate kasutamise töökohal ja haridussüsteemis. Samal ajal rakendatakse aga riikides nagu Hiina laialdaselt lausa ühiskondlikku reitingut, mis põhineb konkreetse isiku käitumise andmetel avalikus ruumis.
„Ettevõtted ei pruugi sageli teadagi, milline on DI kasutamise tegelik mõju inimõigustele nende äris. Seetõttu peab esimene samm olema enda hindamine: milliseid tehnoloogiaid kasutatakse ja milliseid riske need loovad,“ rõhutab professor.
Regulatsiooni areng ja tasakaalu otsing
DI regulatsioon erineb oluliselt maailma piirkonniti, kuid siduvat regulatsiooni tuleb järjest juurde. Euroopa Liit on vastu võtnud DI määruse (AI Act), Euroopa Nõukogu – esimese riikidevahelise konventsiooni DI kohta, Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Koreas ja Hiinas rakendatakse oma regulatsioonimudeleid ning Aafrika Liit on heaks kiitnud DI regulatsiooni strateegia. Professor rõhutab tasakaalustatud lähenemise vajalikkust:
„Milline iganes see regulatsioon ka poleks, tekkivad riskid ei kao kuhugi. Ettevõtetele on alati kasulik, kui mängureeglid on selged ja etteaimatavad.“
MRU panus ja teaduse mõju
ÜRO töörühma tegevus annab Eesti teadusele ainulaadse võimaluse – saada empiirilist infot inimõiguste rikkumise riskide kohta eri maailma piirkondades. MRU on korduvalt läbi viinud uuringuid ja nõustanud Eesti riigiasutusi inimõiguste järgimise, äritegevuse ja tehisintellekti regulatsiooni teemadel.
Professor rõhutab, et see kogemus on oluline nii ülikoolile kui ka üliõpilastele, kes tulevikus töötavad DI, õiguse või poliitika valdkonnas:
„Ülikooli roll ei ole ainult teadmiste edasiandmine, vaid ka praktiliste juhtumite analüüsimine ja soovituste koostamine otsustajatele, et toetada tõenduspõhise poliitika kujundamist.“
Prof dr L. Jakulevičienė jätkab oma tööd ÜRO töörühmas vähemalt veel kaks aastat. Kui ta valitakse teiseks ametiajaks, oleks see omamoodi tema professionaalse loo déjà vu – täpselt samamoodi määrati ta kaks ametiaega järjest ka MRU õigusteaduskonna dekaaniks.
