Viimastel päevadel Prantsusmaal fikseeritud kaubasaadetis on tekitanud hulgaliselt küsimusi nii energeetikaekspertide kui ka poliitikute seas. Keskkonnaorganisatsioonid teatasid, et nädalavahetusel lahkus Dunkerque’i sadamast kaubalaev, mis vedas mitu konteinerit Venemaale suunduva taasköötatud uraaniga.
Organisatsioon Greenpeace väidab, et Prantsuse võimud ei käitu järjekindlalt: poliitilisel tasandil toetatakse Ukrainat, kuid samal ajal jätkub tuumkütusekaubandus Moskvaga. Selline info jõudis avalikkuseni järjekordse meeldetuletusena, et riikidevahelised suhted energeetikasektoris on sageli palju keerukamad, kui esmapilgul paistab.
Esimene selline saadetis pärast pikka pausi
Keskkonnakaitsjad rõhutavad, et just see konkreetne koorem on esimene selline registreeritud juhtum mitme aasta jooksul. Laeva teekond pälvis tähelepanu, sest saadetis väljus ajal, mil Prantsusmaa president valmistus kohtumiseks Ukraina riigipeaga. See on pannud paljusid küsima, kuidas sobituvad omavahel poliitilised otsused ja majandussuhted.
Uraan ja selle teekond Prantsusmaalt Venemaale
Greenpeace’i esindajad jälgisid laupäeval, kuidas Panama lipu all sõitev laev Mikhail Dudin laaditi konteineritega, mis sisaldasid taasköötatud uraani. See on materjal, mida toodetakse kasutatud tuumkütusest ning mida saab uuesti töödelda ja osaliselt taas kasutusele võtta. Venemaal asub praegu maailma ainus tehas, kus seda protsessi teostatakse just vajalikus mahus.
Taasköötatud uraan on oluline tooraine, sest seda saab uuesti energiasektoris kasutada. Tõusvate hinnatasemete tõttu turul eelistavad energiaettevõtted üha sagedamini sellist lahendust, et vähendada kulusid. See aitab selgitada, miks isegi geopoliitiliste pingete tingimustes säilib teatud koostöö vähemalt tööstuslikul tasandil.
See konkreetne saadetis eristub seetõttu, et varasemad samalaadsed tegevused peatati juba 2022. aastal. Toona andis Prantsusmaa valitsus riiklikule energiakontsernile EDF korralduse lõpetada kaubanduslik koostöö Venemaa ettevõttega Rosatom. Nüüdne info näitab aga, et tegevus on ilmselt uuesti käivitatud.
Greenpeace’i kriitika ja poliitiline taust
Keskkonnaorganisatsioon teatab, et tegu on tõsise signaaliga tööstus- ja geopoliitiliste suhete muutumisest. Prantsusmaa soovib olla üks selgemaid Ukraina toetajaid, ent samal ajal osaleb kaubanduses riigiga, mis peab Ukrainas agressioonisõda. Organisatsiooni esindaja Pauline Boyer sõnul on siin tegemist moraalse vastuoluga.
Boyer rõhutab, et kuigi taoline kaubandus ei ole praegu seadusega keelatud, loob see ohtliku pretsedendi. Tema hinnangul tuleb väga ettevaatlikult hinnata Rosatomi rolli Zaporižžja tuumaelektrijaamas ja teisi samm-sammult kuhjuvaid tegureid, mis on seotud käimasoleva sõjaga. Keskkonnaaktivistide sõnum on, et tööstuslepinguid ei saa täielikult lahutada geopoliitilisest reaalsusest.
Prantsusmaa energeetikaministeerium ega EDF juhtunut ei kommenteerinud. Vaikus ametlikul tasandil suurendab küsimusi, miks selline saadetis just nüüd teele saadeti ning kuidas see sobitub Prantsusmaa avalikult välja öeldud poliitiliste kohustustega.
Prantsusmaa ja Venemaa tuumaenergia-sidemed
Prantsusmaa on Euroopa suurim tuumaenergia tarbija. Valdav osa riigi elektrist toodetakse tuumaelektrijaamades, mistõttu on tuumkütuse kindel tarne Prantsusmaa jaoks strateegiline küsimus. Just seetõttu on sidemed Venemaa tuumatööstusega olnud ajalooliselt väga tihedad.
Juba 2008. aastal sõlmis EDF mahuka lepingu Rosatomi tütarettevõttega Tenex, mille väärtus ulatus umbes 600 miljoni euroni. Leping nägi ette kasutatud tuumkütuse töötlemist ja selle osalist taaskasutamist. Tuumatööstuses on sellised lepingud tavaliselt pikaajalised ning nende muutmine on keeruline ja kulukas.
Prantsuse valitsus teatas aasta eest, et kaalub võimalust rajada omaenda tuumkütuse taasköötamise tehas. Praegu näib aga, et selle projekti elluviimine on edasi lükatud ja sõltuvus Venemaa võimekusest püsib.
Laeva teekond ja järgmine sihtkoht
Uurimistulemuste järgi asus laev Mikhail Dudin esmaspäeva hommikul endiselt Dunkerque’i lähedal. Tegemist on alusega, millel on varasemalt täheldatud tehnilisi probleeme ning mis peaks nüüd suunduma Ust-Lugasse – ühte suuremasse sadamasse Venemaa ja Eesti piiri lähedal.
Laeva marsruut ja lasti olemus tekitavad täiendavaid küsimusi, sest saadetise ohutus, sisu ja tegelik eesmärk on olulised nii julgeoleku- kui ka poliitilisest vaatepunktist. Seetõttu jälgitakse iga sellist sammu äärmise tähelepanelikkusega.
